Üle hulga aja on eelmine nädal toonud Eesti pedagoogilisse mõtlemisse positiivse arengu. Alushariduse õppekava uus versioon rõõmustab mitmes mõttes. Lasteaeda ei tehtud kohustuslikuks ning lapsevanemalt ei võetud ära õigust hinnata ja kinnitada lapse koolivalmidust, kirjutavad keeleõpetaja Külli Remsu ja alushariduse õpetaja Eeva Holm Objektiivile.
Kui pool aastat tagasi oli oht, et toimub alushariduse õppekava ideologiseerimine, politiseerimine ja vanemlike õiguste vähendamine, siis praegune versioon lähtub esmalt Eesti Vabariigi põhiseadusest: tähtsustatud on eesti keelt kui emakeelt ja riigikeelt ning eesti kultuuri.
Eelmise tööversiooni liigne kultuurihõlmatus ei oleks vastanud mudilase arengulisele võimekusele. Süvenematu ja liialt kerglane mitmekultuursuse rõhutamine võib olla eksitav. Õnneks ei ole rakendust leidnud eesti emakeele asendamine esimese või teise keelega.
Praeguses versioonis on julgust rääkida eesti keelest nii emakeele kui ka riigikeelena. Hinnatav on teadvustamine, et teatud juhtudel võib olla kaks- ja mitmekeelsus lapse arengule probleemiks.
Tuleks ära märkida, et mitme keele valdamine ei tähenda mitmekeelsust. Siiani esineb terminite lohakat kasutamist, mis võib kulmineeruda ebaefektiivsete keeleõppemeetodite heakskiitmisega. Märge, et riigikeelt õpetaks seda emakeelena rääkiv õpetaja, on väga positiivne.
Eeldatavad õpitulemused riigikeele omandamisel, mida õppekavas oodatakse kooliminevalt lapselt, on saavutatavad, kui keeleõpperühmad lasteaias on väiksemad ning õppe- ja kasvatustöö käib riigikeeles. Ainult kolmanda riigikeelt valdava õpetaja lisamisega muukeelsesse rühma, kus muukeelsed põhiõpetajad loovad pidevalt ka teise keele keskkonda, on lastele segadusttekitav ning eeldatavaid tulemusi enamus lapsi ei saavutaks.
Uue ja vajaliku teemana oli õppekavva lisatud tervislik toitumine ja toiduvalmistamise tutvustamine.
Toetudes laste huvidele ja soodustamaks looduskeskkonna tundmist ning hoidmist, soovime, et loodusõpetus oleks õppekavas eraldi õppeaine/valdkond. Meedia ja digivahendite õpetamise ja kasutamise jätaksime lasteaias lapsevanema ning õpetaja otsustada.
Kultuuriline ja keeleline raam on õppekaval hea ning loodame, et sisu parandamisel ja täiendamisel ei allahinnata lapse kaasasündinud oskust ise vabamängu käigus õppida ning jäetakse talle ka selleks aega.