Foto: Igor Stevanovic/Bigstockphoto.com

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et EKRE, Isamaa ning samuti Keskerakonna eestlastest valijate seas on enim neid, kes peavad rahvuse, keele ja kultuuri säilimist olulisemaks eesmärgiks kui inimeste heaolu kasvu. Seevastu sotside, Eesti 200 ja Reformierakonna valijate seas on aga rohkem neid, kes peavad Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks inimeste heaolu kasvatamist.

Küsitlus lähtus eesmärgist saada teada, kumb on inimeste arvates Eesti Vabariigi ülesannetest olulisem, kas rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine või inimeste heaolu kasvatamine.

Selleks esitati inimestele kaks vastandlikku arvamust ning paluti skaalal 0-10 hinnata, kumb väidetest on lähemal nende vaadetele. 0 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, isegi kui see pikemas perspektiivis pidurdab inimeste heaolu kasvu. 10 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine, isegi kui see pikemas perspektiivis ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist

Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest 29 protsenti arvates peaks peamine eesmärk olema pigem rahvuse, keele ja kultuuri säilimine (valisid skaalapunkti 0-4), 20 protsenti on kahevahel (valisid skaalapunkti 5) ning 43 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema pigem inimeste heaolu kasvatamine (valisid skaalapunkti 6-10). 9 protsenti valisid vastusevariandi "Ei oska öelda".

Kõikide vastajate lõikes pidas vaid 29 protsenti Eesti Vabariigi peamiseks ülesandeks rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist, samal ajal kui 43 protsenti pidas selleks hoopis inimeste heaolu kastavatmist.

Eestlastest vastajatest arvab 33 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 37 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

EKRE toetajatest arvab 51 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 13 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Isamaa toetajatest arvab 50 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 20 protsenti on kahevahel ning 30 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Reformierakonna toetajatest arvab 28 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 29 protsenti on kahevahel ning 35 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Eesti 200 toetajatest arvab 27 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 47 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Keskerakonna toetajatest arvab 24 protsenti, et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 17 protsenti on kahevahel ning 49 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Keskerakonna eestlastest toetajatest arvab 35 protsenti et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 25 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Neist erinevad ootuspäraselt Keskerakonna venelastest toetajad, kellest arvab 5 protsenti et peamine ülesanne peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 6 protsenti on kahevahel ning 77 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

SDE toetajatest arvab 17 protsenti, et ülesanne eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 23 protsenti on kahevahel ning 53 protsenti arvab, et peamine ülesanne peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 13.-17. jaanuarini ning kokku küsitleti 1002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Toimetas Varro Vooglaid