Herman Kelomees. Foto: Facebook

Postimehes faktikontrolli projekti vedanud Herman Kelomees teatas sotsiaalmeedias, et täna oli tema viimane tööpäev lehes. Kelomehe sõnul toodi juhtkonna poolt ettekäändeks uuriva ajakirjanduse organisatsiooni OCCRP poolse toetuse lõpetamine faktikontrolli projektile. Kelomehe postitusest selgub aga, et Postimeest ähvardab USA ja Ühendkuningriigi poolt rahastatava "desinformatsiooniindeksi" madal reiting.

"Täna leidis aset minu debüüt uudisteküljel, samuti oli tegemist minu viimase tööpäevaga Postimehes. See ei olnud minu otsus, kuigi lahkumisavaldus võib sellise mulje jätta," kirjutas Kelomees sotsiaalmeedias.

Kelomees ütles Objektiivile, et projekti rahastas kuni viimase ajani rahvusvaheline uuriva ajakirjanduse organisatsioon Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP). Sihtfinantseeringu ehk granti plaanitud lõpp toodigi tema sõnul koostöö lõpetamise ettekäändeks.

Postimehe töötajate nimekirjast on näha, et enam pole hingekirjas ka ülejäänud kolme faktikontrolliga tegelenud ajakirjanikku Elisabeth Niidot, Vikki Perijainenit ja Isabel Jezierskat. Kelomehe selgitusel olid aga nemad nn "suvetöötajad", kelle koostöö lehega oligi plaanitud olema ajutine.

"Minu enda palk polnud (OCCRP toetusega – toim.) seotud. Kui pakkusin end tööle ja võeti, siis polnud juttu sellest, et hakkan faktikontrolli tegema – pigem eeldasin, et ei hakka. Selle granti lõpp ei olnud mõeldud olema minu seal töötamise lõpp, see on mugav ettekääne," tõdes Kelomees.

Tema sõnul oli granti-raha ka Postimehe endise vastutava väljaandja Merili Nikkolo lahkumise taga. "Reaalsus on see, et (Postimehe juhatuse esimees Andrus) Raudsalu kasutas Nikkolo lahtilaskmise põhjendusena väidet, et ta ei saanud käima Postimehe faktikontrolli – et pidime granti ootama, kui ammu oleks ilma (saanud)", sõnas Kelomees. Nikkolo lahkus ametist mullu detsembris.

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ütles Objektiivile, et granti rahastus tõepoolest lõppes, kuid personalipoliitikat ta ei kommenteeri.

Facebooki postituses kirjutas Kelomees, et tema hinnangul on uuriv ajakirjandus Postimehes "surnud" ning väitis, et talle avaldati Postimehes korduvalt otsest survet. Ta tõi sääraste episoodidena välja Postimehe omaniku Margus Linnamäe huvidega seotud apteegireformi kajastuse, Linnamäest lehes avaldatud loo "Margus Linnamäe: Postimees – kvaliteetajakirjanduse vedur" ning ahistamissüüdistuse all Aivar Mäe kaasuse ja Eesti riigi huve esindama palgatud endise FBI direktori Louis Freehi juhtumi kajastamise.

Täiendatud 23. septembril – Facebooki postituses teatas Kelomees, et püüdis arvamustoimetuse juhataja kt-na ka Lauri Vahtret Postimehest "välja faasida" ehk tema arvamuslugude avaldamise lõpetada, kuni "käsi ette pandi". "Lauri Vahtre on kirjutanud praeguseks vist 100+ arvamuslugu, mille sõnum ja sisu on täpselt üks ja seesama," sõnas Kelomees, soovitades Postimehel luua juba olemasolevate arvamuslugude baasilt Vahtre tekste tootev tehisintellekt, kellele poleks vaja honorari maksta.

Vahtre avaldas aga sotsiaalmeedias arvamust, et Kelomehe näol pole "tegemist mingi õilsa sulerüütliga, lihtsalt üks kehv ja kallutatud ajakirjanik sai sule sappa".

Kas Postimeest ähvardab "desinformatsioonireiting"?

Facebooki postituses märkis Kelomees, et eemaldas äsja oma allkirja Postimehe töötajate poolt Piirideta Reporteritele kriitikale kirjutatud vastulauselt. Tänavu jaanuaris kirjutatud vastulauses seisis muuhulgas, et "Postimehes kirjutatakse endiselt uurivaid lugusid ja arvamusi. Ühtviisi käsitleme kõiki poliitilisi jõude, äri- ja ühiskonnategelasi."

"Piirideta Reporterite murest kuulsime juba jaanuaris, oktoobris tuleb Disinformation Index välja oma tulemustega, kus kategooriates «Ownership» (omanikud) ja «Independence» (sõltumatus) on Postimehe skooriks ümmargune null. Soovitan väga lugeda Disinformation Indexi nõukogu liikme Anne Applebaumi raamatut «Twilight of Democracy: The Seductive Lure of Authoritarianism»," kirjutas Kelomees.

Disinformation Index on teiste seas USA organisatsiooni National Endowment for Democracy (NED) ja Ühendkuningriigi välisministeeriumi poolt rahastatav ja Ühendkuningriigis MTÜna registreeritud väidetavalt erapooletu projekt, mille eesmärk on võidelda "desinformatsiooni" levitavate veebilehekülgede vastu. Muuhulgas kavatseb projekt hakata uudisportaalidele "desinformatsiooni riski reitinguid" jagama.

Kui Disinformation Index hindab mõne veebilehe "riskantseks", tuuakse võimaliku tagajärjena välja reklaami vähenemine. "Reklaamitehnoloogia tööstus, sh reklaamiandjad, võivad meie reitingute alusel otsustada, et riskantsetel lehekülgedel nad oma reklaame ei näita," seisab projekti kodulehel.

Samuti saavad sotsiaalmeediafirmad ja otsingumootorid "neutraalset infot" selle kohta, milliseid veebilehti nad peaksid muutma "vähem nähtavateks".

Võitlust "desinformatsiooniga" veab raevukas Trumpi kriitik

Anne Applebaum on raevuka Trumpi-vastasuse poolest tuntud USA ajakirjanik ja ajaloolane. 2016. aastal toetas ta Hillary Clintoni valimiskampaaniat, nimetades Donald Trumpi meheks, kes "paistab soovivat hävitada liite, mis hoiavad üleval rahvusvahelist rahu ning Ameerika mõjuvõimu". Samuti ründab Applebaum regulaarselt Euroopa populistlikke parteisid.

Applebaum on ühtlasi ka Disinformation Indexit rahastava NEDi nõukogus. NEDi eesmärk on välisriikides "demokraatiat edendada" ning organisatsiooni peetakse USA välispoliitiliste huvide realiseerimise instrumendiks. Väljaanne ProPublica kirjutas 2010. aastal, et NEDi näol on tegemist sisuliselt Luure Keskagentuuri (CIA) varjatud mõjutustegevuse avalikuks muutmisega. Formaalselt on NED sõltumatu valitsusväline MTÜ, kuid enamik selle rahastusest pärineb USA Kongressilt.

Endine NEDi juht Allen Weinstein sõnas 1991. aastal antud intervjuus, et NED tegeleb suuresti sellega, mida varem tegi CIA, kuid teeb seda avalikult.

Disinformation Indexi "tehniliste nõuandjate" hulka kuulub muuhulgas atlantitsistliku mõttekoja Atlantic Council töötaja Ben Nimmo. Mullu sai Atlantic Council üle miljoni dollari suuruseid annetusi nii Ühendkuningriigi välisministeeriumilt, Facebookilt ja Rockefelleri fondilt kui ka suurpank Goldman Sachsilt ning Araabia Ühendemiraatidelt. Suurete summadega rahastavad mõttekoda ka USA välisministeerium, Rootsi välisministeerium, Google ning sõjatööstusfirma Raytheon.

Veel on nõuandjate hulgas George Sorose Avatud Ühiskonna Fondi töötaja Finn Heinrich.