Varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud illegaalid keelduvad Soomest lahkumast ning on asunud Helsingis protesti avaldama. Näib, et ei Soome riigil ega Helsingi linnal pole kavatsust nendega midagi tõsisemat ette võtta, välja arvatud see, et neile tuleks süüa ja taskuraha anda, kirjutab Roland Tõnisson.
Soomlastest on saanud omaenda seaduskuulekuse ohvrid. Kui on olnudki tegemist soomlastest seaduserikkujatega, siis selleks on jätkunud nii vahendeid kui inimressurssi, sest kuritegevus on Soomes ikkagi erandlik valdkond.
Soomlaste aususest ja seaduskuulekusest võib rääkida legende. Vanasti piisas kadunud sõrmuse leidmiseks sellest, kui leiust teatati lähima koguduse kantseleisse ja pastor andis jumalateenistuse lõpus teada, et sõrmuse võib tema käest kätte saada.
Turistile, kes imestas selle üle, et vaksali perroonile jäeti kohvrid ilma valveta, vastas jaamakorraldaja: "Aga mis neist valvata? Kellel peaks vaja minema võõrast kohvrit? Seal on ju asjad, mis teistele ei sobi?!" Ühesõnaga – enamvähem kõik teadsid, millised on mängureeglid.
Need on vanad head ajad, mis ei tule iial tagasi, sest nüüd on maailm ise soomlastele koju tulnud ning näidanud, et seaduste peale võib ka hoogsalt jalga tõsta. Soomlased on omakorda väga imestunud.
Illegaalid keelduvad riigist lahkumast, ehkki näib, et varjupaigataotlusele negatiivse vastuse andmine on migratsiooniameti ainus töö selles protsessis, mis peaks lõppema illegaali lahkumisega riigist. Normaalses olukorras võetaks kabajantsik mõne mehe vahele ning istutataks lennukile. Nüüd on aga illegaale riigi territooriumil tuhandeid. Mida teha?
Põhiseadus nõuab kõigile toimetuleku tagamist, olenemata kodakondsusest.
Alates eelmisest sügisest vaieldakse, kas "põhitoimetuleku" tagamine kehtib ka illegaalselt riigis viibijate suhtes. Kas siia hulka kuuluvad toiduabi ja hädamajutus ning taskuraha?
Põhitoimetuleku tagamine on alates käesoleva aasta algusest antud valdadelt (ja linnadelt) KELA (Rahvapensioniameti) pädevusse. Kiireloomulised otsused (näiteks välismaalastele, kes on langenud varguse ohvriks) on jätkuvalt valdade teha.
Ka olukord Helsingi illegaalidega on nüüd kuuma kartulina linna kui iseseisva omavalitsuse otsustada. Helsingi linnal on näiteks võimalus võtta enda peale linna territooriumilt lahkuda mittesoovivate illegaalide toitlustamine – selleks on toidukupongid. Kui see ei peaks mingil põhjusel võimalik olema, siis kaalutakse ka sularaha eraldamist. Igaühele peo peale. Seda tehakse juhul, kui inimesel ei ole isikut tõendavat dokumenti. Ja enamusel neist ei ole. Abipaketti ei planeerita pikemaks ajaks ning kõnealuseid, ebaseaduslikult linna territooriumil viibivaid isikuid, üritatakse suunata vabatahtlikult naasma oma päritolumaale. Ametivõimud loodavad, et abisaajad ei hakka seda võimalust kuritarvitama. Igatahes Helsingi linna sotsiaalosakondade lettide äärde tulevate dokumentideta inimeste arv kasvab pidevalt. On raske ennustada, milliseks olukord kujuneb.
Tundub, et Soome riigil ja Helsingi linnal ei ole ka tõsiseid kavatsusi ja võimalusi likvideerida illegaalide telklaagrit, mis on saanud linnale terviseriskiks, kuna selle ümbruses on sanitaarprobleeme. Laager ise asub südalinnas, raudteejaamaesisel platsil. Juba kolmandat nädalat.