E-hääletamine on lõppenud, teatab riigi valimisteenistuse koduleht. Foto: Markus Järvi

Riigikogu lükkas 41 poolthäälega 15-ne vastu tagasi eelnõu, mille kohaselt oleks riigikogu valimistel, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel kaotatud ära elektroonilise hääletamise võimalus. 

EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu põhiargumendid olid, et elektrooniline hääletus rikub põhiseaduses ettenähtud salajasuse ja ühetaolisuse printsiipe. 

„Ma ei taha üle dramatiseerida, aga ma leian, et see praegune eelnõu on Eesti riikluse, demokraatia ja parlamentarismi seisukohalt ülioluline. Ja tegelikult peaks olema ka nii-öelda poliitikaülene, kuigi tõsi, vaevalt et meil siin tänapäeva Eestis üleüldse midagi poliitikaülest on. Aga kui midagi peaks olema, siis just see," märkis ettekandja Jaak Valge EKRE fraktsioonist.

Valge tõi näiteks, et lisaks Eestile on e-hääletus kasutusel veel Albaanias, Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal ja Venemaal. E-hääletust on varem kasutanud, kuid sellest loobunud Holland, Iirimaa, Norra, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Šveits. 

E-hääletus sellisel viisil, kus arvuti ei ole valimisjaoskonnas, on kasutusel ainult Eestis. „Veebihääletuse puhul salajasus tagatud ei ole," rõhutas Valge ja osutas endisele Narva linnapeale Katrin Raigile, kelle sõnul oli eelmistel valimistel arvuti nagu liikuv valimiskast.

EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid märkis esmalt oma kõnes eelnõu arutamisel, et on äärmisel kõnekas ja kurb, et saal niivõrd olulise küsimuse arutamisel oli täiesti tühi. 

Voolgaid selgitas e-hääletuse põhiprobleemi. „Põhiseaduse § 60 kohaselt peaksid valimised olema ühetaolised ja salajased. Ometi nad seda ei ole! Ei ole ühetaolised ja salajased, nagu juba pikalt räägitud. Ei ole ka valimisi läbi viidud nii, et oleks isikustatud, et isikud oleksid tuvastatud. Ei ole tagatud vaadeldavus ega kontrollitavus. Ja mitte keegi ei saa seda eitada. /…/ Saksamaa kõrgeim kohus on öelnud: ei saa lubada seda, et valimiste protsess ühelgi hetkel läheb mingisugusesse masinasse, kuskile musta kasti. Sest siis ta põhimõtteliselt keskmise normaalse inimese jaoks ei ole enam vaadeldav. Kas saab keegi eitada seda probleemi? Ei saa," rõhutas Vooglaid. 

Toimetas René Allik