Riigikohus jättis neljapäeval rahuldamata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmete kaebuse riigikogu otsuse peale jätta nende eelnõu ja arupärimised päevakorda võtmata. Riigikohus küll nõustus, et kaebajad ei saanud oma arupärimistele vastuseid põhiseaduses ettenähtud aja jooksul, kuid leidis samas, et see erand oli siiski õigustatud riigikogu töövõime tagamise huvides.
EKRE liikmete kaebus oli ajendatud riigikogu esimehe Lauri Hussari (Eesti 200) otsusest mitte panna riigikogu sügisistungjärgu avaistungil päevakorda 17 tähtaja ületanud arupärimist, mille EKRE oli enne suvist pausi esitanud, vahendab ERR.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed vaidlustasid seda, et nende arupärimistele ei vastatud põhiseaduses ette nähtud 20 istungipäeva jooksul ja et fraktsiooni algatatud seaduseelnõu esimene lugemine ei toimunud riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud seitsme töönädala jooksul.
Kaebajad ei saanud tõepoolest oma arupärimistele vastuseid põhiseaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul on erand kõnealusest tähtajareeglist lubatav olukorras, kus arupärimisele vastamine selle aja jooksul ei ole võimalik ilma riigikogu või teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõimet või teiste riigikogu liikmete õigusi oluliselt kahjustamata. Samu kaalutlusi võttis kolleegium arvesse ka kaebajate seadusandliku initsiatiivi õiguse rikkumise kontrollimisel.
Riigikohus leidis, et riigikogu juhatus oli leidnud kohase tasakaalu ühelt poolt kaebajate õiguste ning teiselt poolt riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide ning teiste liikmete õiguste vahel, väljumata seejuures riigikogule põhiseadusega ette nähtud enesekorraldusõiguse piiridest.
Oma otsuses leiab riigikohus, et "riigikogu menetluses olnud eelnõude ja arupärimiste arv oli tavapäratult suur ning ainuüksi nende menetlemine hõivanuks pikaks ajaks riigikogu korraliste istungite aja". Kolleegium nentis kujunenud olukorda tervikuna hinnates, et kui riigikogu oleks järginud kõiki menetlustähtaegu, saanuks tema töövõime oluliselt kahjustada.
Kokkuvõtvalt leiti, et arupärimiste ja eelnõude päevakorda võtmata jätmiseks olid riigikogul kaalukad, põhiseadusest tulenevad põhjused.
Kolleegiumi otsuse suhtes jäi eriarvamusele riigikohtunik Juhan Sarv, kes leidis, et riigikohus ei oleks pidanud kaebust üldse menetlusse võtmagi.
Toimetas Martin Vaher