Inimõiguste eest võitlejate suureks juhiks ja õpetajaks on Lenin, kelle korraldusel avati Moskva Kremlis spetspoed, spetskoolid, spetslasteaiad ja muud spetsasutused Kremli nomenklatuuri toitmiseks. Need poed-asutused olid varustatud väga hästi. Seda ajal, mil nende endi valitsemise tõttu paisati maa kaosesse ja nälga. Selleks, et parandada maailma, alustavad võrdõiguslased omaenese heaolust, leiab Roland Tõnisson.
Soomes peeti kohalike omavalitsuste valimised. Veidi hiljem kui algselt planeeritud, sest koroonapandeemia pidas bakhanaali ja leiti, et rahva tervisega ei tohi riskida. Opositsionäärid (põlissoomlased, koonderakond, kristlikud demokraadid ja Liikumine Nyt (Nüüd) kritiseerisid seda otsust – koalitsioon (sotsid, keskerakond, rohelised, vasakliit ja rootslased) kartvat opositsionääride, eriti põlissoomlaste edu ja üritavat võita aega oma maine parandamiseks, mis oli vahepeal saanud mitmeid lööke.
Kui valimised oleksid toimunud aprillis, ei oleks valitsevad erakonnad ilmselt nii suurt tagasilööki kogenud. Nüüd aga kaotasid keskerakondlased volikogudes 376 kohta, sotsid 248, vasakpoolsed 150 ja rohelised 102. Põlissoomlased said juurde 580 ja koonderakond 65.
Üldkokkuvõttes kujunesid häältesaagi protsendid järgmiselt (sulgudes muutused võrreldes 2017. a. KOV valimistega): Keskerakond 21,4 (+0,7), Sotsiaaldemokraadid 17,7 (-1,6), Keskerakond 14,9 (-2,7), Põlissoomlased 14,5 (+5,6), Rohelised 10,6 (-1,9), Vasakpartei 7,9 (-0,9), Rootsi Rahvapartei 5 (+0,1), Kristlikud Demokraadid 3,6 (-0,5), Muud 2,1 (-), Ärimeeste Erakond 1,6 (+1,6)
Ajaleht Iltasanomat avaldas valimistejärgselt põlissoomlasi halvustava uudisjutu Tampere lähedalt asuvalt Ylöjärvi vallast, kus põlissoomlased võtsid selge võidu 23,7 % häältega. Napilt edestati Koonderakonda (21,8% häältest), sotse (19,7%), rohelisi (10,8%) ja Keskerakonda (9,7%) Eelmistel valmistel saadi 11,2 % ja see oli viies tulemus. PS pooldajate arv Ylöjärvil on seega viimase nelja aasta jooksul kasvanud enam kui kahekordseks. Reporter käis Ylöjärvil otsimas põlissoomlaste hääletajaid, ent leidis vaid ühe, kui sedagi. Ei ole ka ime, sest soomlased on tuntud oma poliitiliste eelistuste salajas hoidmisega. Pealegi olukorras, kus suuremad ajalehed kisuvad nii hea meelega lõhki põlissoomlasi ja muidu rahvuslasi, ei soovi keegi lasta hävitada ei enda, ega oma lähedaste elu. Ajakirjaniku jaoks oli see lugu ilmselt üks lihtsamaid tema karjääri jooksul. Selle jaoks ei oleks pidanud kuhugi sõitmagi. Ehk siis, nagu Ühendriikides ja Eestiski, asuti kakluse lõppedes rusikatega vehkima teades, et keegi ei tule vastu näppe andma.
Millega aga seletada PS sellist edu? Valitsuserakonnad on ise hoolitsenud selle eest. Peaminister Sanna Marin, sotsiaaldemokraatide esimees, kes räägib palju ning ilusasti kõigi võrdsusest ja ebaõiguse likvideerimist, kes alustas oma ametiaega tervitusega „seltsimeestele", sai ametisse astumise järel hakkama nõunike hulga järsu kasvatamisega (loe: sõbrannadele ametikohtade loomisega).
Praeguse valitsuse juures tegutsevad 13 riigisekretäri (valtiosihteeri) ja 69 eriabilist (erityisavustaja), ehk kokku 82. Sellega ületab praegune olukord sotsiaaldemokraadist peaministri Antti Rinne palju kõneainet pakkunud saavutuse (80 nõuandvat ametnikku). Juha Sipilä (Keskerakond) valitsus (2015–2019) sai hakkama 4 riigisekretäri ja 42 eriabilisega. Soome suurimate ajalehtede jaoks ei ole praeguse peaministri sõpruskonna toitmine maksumaksja rahaga aga probleemiks. Küll on seda aga, nagu Ühendriikideski, põliselanike soomlaste valed hoiakud, rassism ja kitsarinnaline kolkapatriotism.
Soome sotside suurim valimiseelne „fopaa" on saanud nime „hommikusöögiskandaal" (aamiaisgate) ja seisneb selles, et peaminister Sanna Marin, aastapalgaga 202 300 eurot, on kogu tegevusaja jooksul lasknud riigikantseleil kinni maksta oma pere hommikusöögikulud – 300 euro eest kuus. Marin väidetavalt ei olevat teadnud asjast midagi… Võimalik, et ta on juba tagasi maksnud selle kulu, ent soomlastel on olnud väga raske alla neelata selle „hommikusöögiskandaali" taustal uudist, mille kohaselt Helsinki linnavolikogu, mis koosneb suuresti sotsidest, rohelistest ja migrantidest, ehk laia silmaringiga ja „avatud meelega" filantroopitest, ei eraldanud raha eraettevõtjale Heikki Hurstile, kes on juba aastaid oma kuludega aidanud toiduabiga ühel või teisel põhjusel finantsraskustesse sattunuid. Ja Hursti „leivasabad" (leipäjono) pikenevad kuust kuusse.
Kas selline olukord peaks üllatama? Sugugi mitte. Sotside, vasakpoolsete ja muude „vabadusvõitlejate" arvates on nad ise alati olnud „võrdseimad võrdsete" seas ja veel enam – „võrdsemad kui teised." Nende suureks juhiks ja õpetajaks on Lenin, kelle korraldusel avati Moskva Kremlis kohe kui valitsus sinna üle toodi – spetspoed, spetskoolid, spetslasteaiad ja muud spetsasutused Kremli nomenklatuuri toitmiseks. Need poed-asutused olid varustatud väga hästi. Seda ajal, mil nende endi valitsemise tõttu paisati maa kaosesse ja nälga.
Mis me siis sellest lihtsast loost õpime? Selleks, et parandada maailma, alustavad võrdõiguslased iseendast. Õigemini omaenese heaolust. Küllap see on kõik, mida on vaja teada vasakpoolsusest, „võrdsusest," „vendlusest" ja „vabast sõnast."