Rootsi peaminister Ulf Kristersson avaldas 6. juunil päevalehes Aftonbladet arvamusloo, milles kritiseerib avalikult riigi senist sisserändepoliitikat.
Osutatud arvamusloo näol on tegemist tõenäoliselt seni kõige kõrgemal tasemel väljendatud riigi sisserändepoliitika kannapöörde mõtteavaldusega. Osalt võib sellise arvamusavalduse taga olla Kristerssoni moderaatide ja konservatiivse Rootsi Demokraatide vahel 2022. aastal sõlmitud valitsemise leping, vahendab European Conservative.
Arvamusloos, mis kannab pealkirja "Kolm asja, mida on vaja Rootsi taastamiseks", esitab Kristersson karmikäelise sisserändepoliitika muutmise kava, mis muudaks selle Euroopas üheks kõige jõulisemaks.
Ta ei mõista sisserännet hukka kogu ulatuses, kuid rõhutab vajadust uuendada lõimumise poliitikaid ja saada lahti võlts-asüülitaotlejatest. Kodakondsuse saamiseks peaksid taotlejad oskama vabalt Rootsi keelt, mis peaks aitama vältida paralleelühiskondade teket.
"Ma kinnitan teile: massisisseränne ja halb lõimumine lihtsalt ei tööta. See on põhjus, miks me muudame Rootsi sisserändesüsteemi Euroopa Liidus üheks rangemaks," kirjutab Kristersson.
Vaatamata 2010-ndatel aastatel pälvitud "humanitaar-supervõimu" kuulsusele, kui vastu võeti määratus koguses asüülitaotlejaid, on Rootsi avalik arvamus viimastel aastatel pöördunud sisserände vastu. Põhjuseks on toodud suurenenud kuritegevus ja islamistide märatsemised.
Kristersson lubas eelmisel aastal võimule saades Rootsi sisserändepoliitikas "paradigma muutust" ja lõpetada aastakümneid kestnud sotsiaaldemokraatide suunatud lõdva sisserändepoliitika.
Avalik arvamus toetab rangemat piirikontrolli ja Rootsi Demokraadid survestavad Kristerssoni, et see ei nõustuks uute Euroopa Liidu siserändekvootidega.
Toimetas Karol Kallas