Eesti Päevalehe nägemus endast kui demokraatliku ühiskonna teenistuses olevast kvaliteetväljaandest on sedavõrd reaalsusest irdunud, et jääb vaid üle imetleda toimetuse võimet seda ise uskuda, sedastab Objektiiv selle nädala juhtkirjas.
Konservatiivide ideaaliks on üksikisikute, perekondade, kogukondade, regioonide ja rahvaste võimalikult suur autonoomia.
Kes on andnud Eesti Vabariigile mandaadi teha koolides ideoloogilist ajupesu ning lammutada revolutsioonilisel viisil meie rahvast sajandeid kandnud väärtussüsteemi, küsib Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
Tittede diktatuuri vastu aitab ainult üks rohi – taastatud suhe reaalsusega.
Kuivõrd globalistlikus võimusüsteemis on perifeerse väikeriigi valitsus nii või teisiti pigem kohalik omavalitsus kui iseseisva riigi juhtimise instrument, on USA kui globaalse imperiaalse suurjõu presidendivalimised meie riigi edasiste suundumuste seisukohast märksa suurema tähtsusega kui kohalike vasallide omavahelised nägelemised-nagistamised ja võimupiruka ümberjagamised, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Objektiivi toimetus leiab, et on viimane aeg jõuliselt vastu astuda Eesti Vabariigi poolt peale surutavale niinimetatud soo- ja homoideoloogiale, mida edendatakse haridussfääris, õigusloomes ja muudes valdkondades.
Kui Eesti tahab tegelikult olla demokraatlik riik, mitte ainult teeselda seda, siis tuleb ka võimul oleval seltskonnal leppida, et kõiki küsimusi ei või kitsas ringis rahva eest ära otsustada ning et oluliste otsuste langetamine, nagu näiteks küsimus Rail Balticu rajamisest, tuleks usaldada rahva kätte, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Objektiiv sai aastaseks.
Vao pagulaskeskuse otsaseina salapärase põlengu kohta on endiselt õhus rohkem küsimusi kui vastuseid ning menetluse mannetu sumbumine näib usalduse pälvimiseks kaugelt liialt mannetu, leiab Objektiivi toimetus.
Presidendivalimiste protsess, mida oleks täpsem ja ausam nimetada parteide kokkuleppel presidendi määramiseks, on paljastanud senisest veelgi selgemalt Eesti poliitilise kultuuri moraalse pankroti ning demokraatia illusoorsuse meie riigis.
