Miks ma ei sobi EKRE-sse?
Olen viimasel suvel külastanud rahvusmeelsete inimeste meeleavaldusi ja üritusi, mille suurema osa organisaatoreiks on olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Rubriik: Arvamus
Usutlus ajaloolase Jaak Valgega: ajakirjandus sõjaeelses Eestis
Tänapäeva Eestis näib nn peavoolumeedia esindavat peamiselt ühte ideoloogilist põhivoolu, kuidas olid lood aga sõjaeelse Eesti trükiajakirjandusega nii demokraatia ajajärgul kui autoritaarajal?
FOOKUSES ⟩ Postimehe sildistavad rünnakud Objektiivi suunal räägivad argumentide puudumisest
Saates "Fookuses" võetakse jutuks kaks Postimehe juhtkirja, mis ründavad nimeliselt portaali Objektiiv ning toovad ühtlasi arhetüüpselt välja Eesti meediapildi kaks peamist neuroosi: nomenklatuuritruu orjameelsuse lääne suunal ja Vene kaardi valimatu vibutamise.
Mengele-Marcuse stiilis inimkatsed Eesti laste peal juhtuda ei tohi
Eestis Mengele-Marcuse stiilis homoliikumise inimkatsed laste peal juhtuda ei tohi.
Ülo Vooglaid: inimene teeb nii hästi kui suudab, elutöö väärtust hinnaku aga teised
Hariduse elutöö preemia pälvinud emeriitprofessor Ülo Vooglaid räägib Objektiivile elutöö tähendusest ning vaatab tagasi saavutatule.
Vili, erinevalt seemnest mullas, on kõigile nähtav
Alljärgnevad mõtted on pühendatud väga paljudele riigikogu liikmetele ja ministritele – mitte ainult praegustele, vaid ka eelmistele, kõigile, kes on oma panuse andnud meie praeguse lausa hüsteerilise sisekliima kujundamisse.
Soome luterliku kiriku toetusest ühiskonna multikultuuristumisele
Euroopa on praegu kahekordse surve all, haamri ja alasi vahel.
Intervjuu metropoliit Eugeniga: näita armastust eelkõige oma perekonnas!
Peab püüdlema selle poole, et me omaenda perekonnas tunneksime ennast hästi.
Nädalakommentaar: me usume Euroopasse
Postimehe juhtkiri sedastab võidurõõmsalt kreedot: me usume Euroopasse.
Uusorjad: kiibistamisest digitaalse düstoopiani
Viimastel aastatel nii eestlaste kui ka teiste rahvaste seas levinud vabatahtlik enesekiibistamine on sügavalt juurdunud orjameelsuse kõnekas ilming ning ühtlasi lakmuspaber, mis näitab, et pinnas on soodne digitaalse düstoopia rajamiseks mitte kuigi kauges tulevikus, leiab Martin Vaher.
Leht 290 / 488