Emeriitprofessor Ülo Vooglaid. Foto: vooglaid.org

.
Arvamused on olulised, aga sarnaselt muudele kriitilise tähtsusega eluvaldkondadele tuleb ka riigivalitsemises neist olulisemaks pidada teadmisi, nendivad seekordses Objektiivi raadiosaates Ülo Vooglaid ja Varro Vooglaid.

Rääkides tõsiste otsuste langetamisest, millega peab kaasas käima vastutus, ei ole arvamustel kuigi palju kaalu või vähemasti mitte sellistel arvamustel, mille taustaks ei ole asjatundlikkus, toonitas emeriitprofessor Ülo Vooglaid.

Tema sõnul see ka ühiskondlikus arutelus alaliseks probleemiks, et asjatundlikkust ei eeldata ei arvamuste avaldajatelt ega ka kaasamõtlejatelt, mistõttu teadmiste olulisus sageli ei aktualiseeru. Muu hulgas kajastub see olukord juba aastaid korraldatud Arvamusfestivalist.

“Inimestele, kel endal teadmised puuduvad, on kokkupuuted nendega, kes tõepoolest teavad, millest nad räägivad, sageli väga ebameeldiv,” selgitas Ülo Vooglaid, osutades tõdemusele, et eriti on see nii juhul, kui inimesed on saavutanud oma kompetentsuse piire ületava võimupositsiooni ning pelgavad, et nende asjatundmatuse avalikult teatavaks saamise tõttu peavad nad oma positsioonist loobuma.

Olulise teemana tõusetus saates ka küsimus sellest, et teadmiste oluliseks pidamine on ootuspärane üksnes niivõrd, kui oluliseks peetakse tõde ehk reaalsusele vastavat arusaamist sellest, kuidas asjad tegelikult on.

“Üks ajastu hälvete märke seisneb sageli korrutatud relativistlikus väites, nagu sünniks arutelust tõde. Tegelikult see nii ei ole. Arutelus võib selgineda tõde ja arutelu käigus võib tabada tõde. Aga arutelu kui arvamuste vahetamine arvamuste esitajatest ja nende arvamustest täiesti eraldi seisvat tõde ei sünnita,” märkis Varro Vooglaid.

Millised seisukohad vestlusest kõlama jäid, seda kuula lähemalt saatest!