"Ajakirjandus", mis peaks olema valitsuse korralekutsuja, käitub Eestis, Euroopas ja kogu Läänes kui koer, kes liputab saba selle ees, kes rasvasemat vorsti näitab, tõdeb Roland Tõnisson.
Läänevastased ei ole need, kes seisavad ehtsate kristlike ja läänelike aluspõhimõtete ja väärtuste kaitsel, vaid pigemini need, kes end valelikult "läänemeelsuse" sildiga ehtides püüavad neid printsiipe ja väärtusi vabaduse, võrdsuse ja sallivuse nimel lammutada, deklareerib Objektiivi toimetus.
Kuigi 2016.
Olen viimasel suvel külastanud rahvusmeelsete inimeste meeleavaldusi ja üritusi, mille suurema osa organisaatoreiks on olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Tänapäeva Eestis näib nn peavoolumeedia esindavat peamiselt ühte ideoloogilist põhivoolu, kuidas olid lood aga sõjaeelse Eesti trükiajakirjandusega nii demokraatia ajajärgul kui autoritaarajal?
Saates "Fookuses" võetakse jutuks kaks Postimehe juhtkirja, mis ründavad nimeliselt portaali Objektiiv ning toovad ühtlasi arhetüüpselt välja Eesti meediapildi kaks peamist neuroosi: nomenklatuuritruu orjameelsuse lääne suunal ja Vene kaardi valimatu vibutamise.
Eestis Mengele-Marcuse stiilis homoliikumise inimkatsed laste peal juhtuda ei tohi.
Hariduse elutöö preemia pälvinud emeriitprofessor Ülo Vooglaid räägib Objektiivile elutöö tähendusest ning vaatab tagasi saavutatule.
Alljärgnevad mõtted on pühendatud väga paljudele riigikogu liikmetele ja ministritele – mitte ainult praegustele, vaid ka eelmistele, kõigile, kes on oma panuse andnud meie praeguse lausa hüsteerilise sisekliima kujundamisse.
Euroopa on praegu kahekordse surve all, haamri ja alasi vahel.
