Toomas Sildami hiljutine intervjuu Matti Maasikaga on kõnekaks näiteks Eesti välispoliitikas juurutatud usutunnistusest, mida pole lubatud kahtluse alla seada, nendib Markus Järvi nädalakommentaaris.
"Tulevikutoiduks" võivad olla surnute kehad.
Sotsiaalministeeriumi satelliitide loomise asemel peaks valitsus soodustama annetustel põhineva tõelise kodanikuühiskonna teket.
Kui kirik ei ole valmis muutma oma traditsioonilisi arusaamu, võidakse teda süüdistada eroto- ja hedonofoobias ehk maakeeli erootika- ja naudinguvihas.
Saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi konservatiivse pöörde eelduste üle Eestis.
Eestis on raudse järjekindlusega paika pandud välispoliitilised konstandid ja "jagatud väärtuste miinimum".
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Kas meie, eestlased, oskame paari tabava sõnaga öelda, kes me oleme ja mis on meie rahvuse ning seda kandva identiteedi tuumaks, küsib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Valelike loosungite keskel tõstab Objektiivi kolumnist Malle Pärn esile enda loosungi: "Minu Eesti on arukas Eesti.
Vastupidiselt levinud arvamusele tähistas USA neljakümne neljanda presidendi ametiaeg suurkorporatsioonide mõju suurenemist ja Washingtoni imperialismi, kirjutab majandusteadlane ja endine USA aserahandusminister dr Paul Craig Roberts.
