Kristlik inimese kontseptsioon
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Ideedel on tagajärjed ja halbadel ideedel võivad olla kujuteldamatult rängad tagajärjed. Seega lasub meil kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes järgime ja toetame.
Tõelistele igavikulistele väärtustele vastanduvad ideoloogiad on vähemalt oma eluperioodi lõppfaasis alati vaid teatud seltskonna enese huvide legitimeerimise püüdeks moraaliseaduse ees.
Mis on valetamine ja kas see on mingitel tingimustel moraalne? See küsimus kerkis hiljuti üles seoses abordikliinikute ebaseadusliku tegevuse paljastamisega USA-s. Vaatleme vaidluse osapoolte argumente.
Meie ajastut iseloomustab määratu rikkuse, võimu ja despootliku majandusliku mõju koondumine vähese hulga inimeste kätte, kes sageli pole isegi mitte omanikud selle sõna õiges tähenduses.
Eliit, kes ei kanna endas voorusi, kaotab õiguse olla eliit. Eliit, kes teab, kuidas oma kohust täita, kuid tegelikkuses seda ei tee, ei ole eliit. Ning rahvas, kes ei tunne oma eliiti ära, on õnnetuses.
Tänapäeva mugavas, individualistlikus ja usust kaugenenud ühiskonnas võib jutt abielueelsest süütusest tunduda vanamoodsana. Ometi on see sügavalt inimväärikuses ja tõelises armastuses juurdunud põhimõte.
Hiljuti avaldas Postimees TLÜ õppejõudude vestluse teemal „Kas poliitika saab üldse olla eetiline?“ Toomas Vooglaid selgitab, et see mitte üksi saab olla, vaid peab olema eetiline, nagu mistahes muu tegevus.
Kui tahame elada demokraatlikus riigis, siis ei piisa selle nimetamisest demokraatlikuks; siis tuleb tagada poliitilise süsteemi sisuline tuginemine rahva tahtele ja selle orienteeritus ühisele hüvele.
Meie aja saatuslik eksitus on, et küsimus ideede tõesusest on asendunud küsimusega nende ajaloolisest elujõulisusest. Seetõttu peetakse kultuuris domineerivaid ideid automaatselt tõeseks.