Saksa tänavatel võtab maad seadusetus

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kõneleb aastavahetusel Kölnis aset leidnud sündmustest. Foto: Fredrik Von Erichsen, AFP/Scanpix

“Kasvav lugupidamatus ja politseivastane vägivald… Oleme kaotamas kontrolli oma tänavate üle,” iseloomustab üks politseiametnik olukorda Saksamaal, kus kantsler Merkeli poolt külla kutsutud migrantide ja teiste võõrpäritolu elanike toime pandud kuritegude arv kasvab jõhkras tempos.

Laias laastus on Euroopas kahte sorti inimesi – häid ja halbu. Kõigi heade inimeste eestseisja tädi Merkel kutsub migrante endale külla ja viibutab näppu oma kaasmaalaste ja teiste suunas, kes ei mõista kuulekalt maailma parandada. Sakslasi manitsetakse integreeruma illegaalsete sissetungijate “kultuuriga”, ent sellest rikastavast suhtest ei ole praegu näha muud, kui kiirelt muutunud tänavapilt ja kuritegevuse järsk tõus. Kümneid kordi kasvanud isiku- ja varavastane kuritegevus on Saksa poliitikutele, seadusandlusele ja politseile liiga suur tükk. Eelkõige halvab võitlust kuritegevusega poliitikute nõrk tahe.

Gatestone’i Instituut on avaldanud informatsiooni proua kantsleri külaliste tegemistest. Selle instituudi kaastöötaja, vanemteadur Soeren Kerni kaastööd on hea, profülaktiline lugemine kõigile, kes elavad multikultuursuse roosas unelmas.

Oma viimases artiklis “German Streets Descend into Lawlessness” ehk “Saksamaa tänavad vajuvad seadusetusse” toob Kern ära nukra statistika Saksamaad tabanud kriminaalse laine kohta. Föderaalse Kriminaalpolitseiameti (Bundeskriminalamt, BKA) andmetel sooritavad migrandid 780 kuritegu päevas. 2016. aasta esimese kuue kuuga on migrandid Saksamaal sooritanud 142 500 kuritegu. Võrreldes eelmise aastaga on tase tõusnud 40%. Ja me räägime siin kuritegudest, mille sooritajad on kätte saadud.

Tuhanded riiki sisenenud migrandid on “läinud kaduma”. Ilmselt on tegemist olnud majandusmigrantidega, kes sisenesid Saksamaale valeandmeid esitades. Neist paljud on usutavasti seotud vägivallategude ja kriminaalse maailmaga.

Kohalik politsei on riigi paljudes piirkondades tegutsemas oma võimete piiril ning võimetu täitma oma tööülesandeid seaduse ja korra kaitsel.

Eraturvafirma töötaja tõdeb: “Narkoäri aetakse meie silme all. Kui sekkume, saame ähvarduste osaliseks, meie peale sülitatakse, meid solvatakse. Vahel vehib mõni noaga. Tegemist on alati ühtede ja samade inimestega.”

Freddi Lohse (Saksa politseinike ametiühing, Hamburg) sõnul näevad paljud migrandid Saksa õigussüsteemis rohelist tuld oma käitumisele: “Oma kodumaadel on nad harjunud karmimate oludega. Meie suhtes puudub neil igasugune respekt.”

“See ei või olla nii, et kurjategijad täidavad muudkui protokolle, teevad meile füüsiliselt viga, solvavad meid ja sellel ei ole mingeid tagajärgi. Paljud juhtumid on lõpetatud, seaduserikkujad lastakse vabaks. Jah, see, mis toimub täna kohtutes, on naljategemine,” ütleb politseiametnik Tania Kambouri.

Kümneaastase tüdruku vägistamine Saksimaa suurimas linnas Leipzigis on äratanud uuesti tähelepanu migrantide poolt sooritatavate kuritegude vägivaldsuse suhtes.

Tüdruk sõitis 27. oktoobri hommikul kella 7 ajal jalgrattal kooli, kui üks meesterahvas teda varitses, tõmbas ta rattalt maha ning vägistas ta. Kahtlusalust kirjeldatakse kui kolmekümnendates eluaastates meest, lühikeste tumedate juuste ja habemega.

Leipzigi politsei keeldub avaldamast kahtlusaluse päritolu, ent on kaudselt teada andnud, et tegemist on migrandiga. Nad on avaldanud fotoroboti koostatud portree temast koos poliitiliselt korrektse hoiatusega: “Seda võib avaldada vaid trükitud väljaannetes Leipzigi territooriumil. Avaldamine internetis, seahulgas sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis, ei ole lubatud kohtu poolt välja antud tagaotsimiskuulutusega ning on seega keelatud.”

Katse kehtestada tsensuuri seksuaalkuritegu puudutavale infole, millega Saksa ametnikud näitavad, et nad muretsevad pigem vägistaja identiteedi kui antud tüdruku või võimalike tulevaste ohvrite pärast, on Saksamaal peaaegu pretsedenditu. Valitsuse häälekandjaks peetav ajaleht Bild reageeris selliselt: “Bild ignoreerib seda nõuet. Tahame olla kindlad, et kahtlusalune arreteeritaks võimalikult ruttu.” Tõepoolest, Bild on olnud ainus Saksa ajaleht, mis on avaldanud lisaks kahtlusaluse fotole ka sündmuse kirjelduse.

Vägivaldsete kuritegude arv, sealhulgas vägistamine, seksuaalsed ja kehalised rünnakud, pussitamised, sissetungid kodudesse, röövimine, vargused ja narkoäri, on Saksamaal raketina tõusnud pärast seda, kui kantsler Angela Merkel tervitas enam kui miljoni meessoost migrandi saabumist Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast.

Migrandid sooritasid 2015. aastal 208 344 registreeritud kuritegu, nagu räägib Bild talle lekitatud andmete alusel. See tähendab 80% tõusu võrreldes 2014. aastaga ning võrdub igapäevaselt sooritatud 570 kuriteoga. Ehk 23 kuriteoga tunnis.

Migrantidega seotud kuritegevuse tegelik statistika oleks palju kõrgem, ent Föderaalse Kriminaalpolitseiameti poolt edastatakse andmed vaid sellistest tegudest, mis on leidnud lahenduse. Vaid pooled menetluses olevad juhtumid leiavad lahenduse. Seega võib öelda, et migrantide poolt sooritatud isiku- ja varavastaste tegude arv ületab neljasada tuhandet.

6. septembril avaldatud BKA raporti andmeil sooritasid migrandid käesoleva aasta esimese kuue kuuga 142 500 kuritegu. See tähendab 780 igapäevast kuritegu ehk 32,5 kuritööd tunnis. Võrreldes 2015. aastaga on tõus 40%. Jällegi sisaldab raport vaid neid juhtumeid, kus kahtlusalune on kätte saadud. Leipzigi vägistamisjuhtumile sarnaseid kaasuseid see ei sisalda.

Enamik migrantide poolt sooritatud kuritegudest on Saksa võimude poolt pandud kalevi alla, et vältida immigrantide vastaste meeleolude lõkkele löömist. Näiteks BKA raporteerib, et suurem osa seadusrikkumistest on väheohtlik – nagu näiteks piletita ühistranspordis sõitmine. Teiste rikkumiste kohta öeldakse, et tegemist on üksikjuhtumitega, mitte kogu riiki haarava probleemiga.

Gatestone’i Instituut on avaldanud sadu raporteid migrantidega seotud kuritegevusest, mida on kajastanud politsei ja ajakirjandus. On jõutud tulemuseni, et kõigi 16 liidumaa linnad on sellega nakatunud. Faktiliselt tegutseb politsei oma võimete piiril ning on võimetu oma ülesandeid täitma. Süvenev seadusetus jättis jälje ka YouGov poolt läbiviidud küsitlusele, mille kohaselt 68% sakslastest on veendunud, et turvalisus on viimaste aastate jooksul Saksamaal kõvasti kõikuma löönud, ning 70% kardavad oma elu ja vara pärast. 63% tunnevad end ebaturvaliselt suurtel avalikel üritustel.

Hamburgis sooritasid migrandid pea pooled 38 000-st seadusrikkumisest (2016. aasta esimesed kuus kuud), kuigi migrantide osakaal 1,7 miljoni elaniku seas on marginaalne. Politsei sõnul on paljud rikkumised korda saadetud “migrandibandede” poolt (ausländischen Banden).

Linna politsei on noorte põhja-aafriklaste ees võimetu. Hamburg on nüüd koduks enam kui 1800-le noorele saatjata migrandile (minderjährige unbegleitete Flüchtlinge, MUFL), kellest enamik elab tänavatel ning elatub seadusvastasest tegevusest, muuhulgas rahakottide vargusest. Hamburgis näpatakse igal aastal üle 20 000 rahakoti, enamasti 20–30 aastaste Balkanilt või Põhja-Aafrikast pärit meeste poolt. Viimastel kuudel on politsei korraldanud operatsiooni probleemi lahendamiseks, ent see on lõppenud vaid mõne arestiga.

Kohalik meedia teatab, et noorte migrantide gängid on edukalt vallutanud osad Jungfernstiegi tänavast, ühest prestiižikamast tänavast Hamburgis. Paljud linnakodanikud väldivad neid alasid, kuigi siin viidi hiljuti läbi mitu miljonit maksma läinud eurorehabilitatsioon, et muuta piirkond turvalisemaks.

Sel aastal on üle 50 inimese saanud ainuüksi Jungfernstiegil kehalise väärkohtlemise osaliseks. Politsei saab iga päev väljakutseid seoses agressiivse kerjamise, avaliku joomise, narkoäri ja seksuaalsete rünnakutega. Restoranide omanikud kurdavad röövimiste ning vandalismi üle, taksojuhid väldivad piirkonda, kus põhilisteks suhtlemiskeelteks on araabia ning farsi.

Ajaleht Die Welt teatab, et “saatjateta noored” Hammerbrooki põgenikelaagrist “töötavad” Jungfernstiegil. Hiljuti leiti nende elukohas varastatud mobiiltelefonide, sülearvutite ja muu vara tõeline ladu. Politsei arreteeris ka kahekümneaastase Hassani-nimelise egiptlase, kes ründas korduvalt möödakäijaid noaga. Ta jäädvustati filmilindile, kui ta parasjagu käperdas üht tüdrukut rindadest ja genitaalidest. Kui talle vastupanu osutati, lõi ta oma ohvrit näkku.

Põhja-Hamburgi Alsterdorfi piirkonna elanikud on palunud linnapead võtta midagi ette umbes 40-liikmelise äärmiselt agressiivse “saatjateta noorte” grupiga, mis terroriseerib ümbruskonda. Elanikud kannatavad sissemurdmiste, röövide ja isegi väljapressimise all. Näiteks ründas 65-aastast meest kõigest 10-aastane poiss, kes jäi vahele katsel murda sisse autosse. 45-aastane äriomanik kardab konfrontatsiooni nende noorukitega, sest nad võivad tema äri aknad sisse visata. 75-aastane pensionär ei julge pärast pimeduse saabumist oma kodust enam välja minna.

Thomas Jungfer, Saksa politsei ametiühingu (DPolG) asedirektor Hamburgis, hoiatab, et politseil ei ole piisavalt ressursse tagamaks seadust ja korda. Tema sõnul vajatakse tühimiku täitmiseks eraturvafirmade abi. “Rahuolematus meie kolleegide seas kasvab,” ütles ta.

Lähedalasuvas Bremenis on politsei loobunud võitlemast Balkani ja Kurdistani klannide poolt juhitud organiseeritud kuritegevusega, milles on osalised ka “saatjateta noored”.

DPolG-i juht Rainer Wendt on kritiseerinud linnavõime otsusekindluse puudumise pärast: “Bremen on kapituleerunud äärmiselt ohtlike klannide ees. Riikliku võimukasutuse eesõiguse asemel on nüüd tulemas džungliseadused. Turvalisuse läheb jätkuvalt roiskveekanalist alla.”

Berliinis tegutsevad karistamatult Neuköllni, Weddingi, Moabiti, Kreuzbergi ja Charlottenburgi linnaosades “tugeva etnilise lojaalsusega grupid”. Ajakirja Fokus sõnul on Kreuzburgist saanud “legaalne vaakum” tänu vähendatud politseikapatsiteedile. Piikonna on hõivanud narkoärikad, kuritegevus ja vägivald. Elanikud ja poeomanikud teatavad kuritegevusest iga tund. Üks poeomanikest ütleb: “Enne said siin lapsed vabalt ringi joosta. Samuti ei pööranud keegi tähelepanu sellele, kas mõni seljakott või pakend ei ole äkki ohtlik. Täna on see kõik kujuteldamatu.”

Eraturvafirma töötaja: “Narkokaubandus toimub meie silme all. Kui sekkume, siis meid ähvardatakse, solvatakse. Muidugi kutsume alati politsei. Viimati võttis saabumine aega kaks tundi.”

Reini-Ruhri piirkonnas, suurimas linnadekogumis Saksamaal, näitab politsei statistika, et aastal 2015 sooritasid alžeerlased üle 13 000 seadusrikkumise, eelmise aastaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem. Marokolased sooritasid 14 700 kuritegu ja tuneeslased enam kui 2000.

Põhja Reini-Westfaali regioonis on siseministeeriumi andmetel marokolased 2015. aastal sooritanud 6208 seadusrikkumist, alžeerlased 4995 ja tuneeslased 1084. See tähendab märkimisväärset tõusu võrreldes eelmise aastaga. Kahtlusalused on enamasti üksikud noored meesterahvad, kes spetsialiseeruvad röövidele ja kõikvõimalikele kallaletungidele.

Düsseldorfis on kohalikke poliitikuid süüdistatud kasvava põhja-aafriklastega seotud ohu ignoreerimises. Linn on koduks 2244-le kuritegevuskahtlusega migrandile, kellest suurem osa (1256) on pärit Marokost. Politsei arvamus neist: “Sel grupil puudub absoluutselt igasugune respekt ja häbi.”

Stuttgardis on politsei kaotamas võitlust põhja-aafriklastest taskuvarastega. Üksteisega rivaalitsevad migrantide banded varastavad kõike, mis ei ole kinni naelutatud. Noored mustlased ja kosovolased eelistavad koolitundide asemel sisse murda autodesse, et varastada sealt mobiiltelefone ja muud väärtuslikku. Nad sisenevad ka meditsiiniasutustesse, vanurite eluasemetesse, lasteaedadesse ja koolidesse, et varastada sealt seljakotte ja riideid.

Aalenis on ühe 14-aastase kosovolase toimikus enam kui sada sissekannet. Kohalik ajaleht teatab: “Politsei, õigusasutus ja noorsootöötajad on võimetud selgitama talle erinevust õige ja vale vahel ning teda sotsialiseerima. Facebookis kelgib ta oma kangelastegudega ja kiindumusega gangsteriräppi.”

Leipzigis on kriminaalide magnetiks kujunenud ühiskondlik transport. Aastatel 2012–2015 kasvas varguste arv 152 %. Füüsiliste ja seksuaalsete kallaletungide arv on samuti jätkuvalt tõusuteel. Politsei selgitab seda linna elanikkonna järsu tõusuga ning ei avalikusta seadusrikkujate rahvust, sest see nõuaks uue pilguga kuritegudele vaatamist, kuid selleks ei ole politseil ressursse.

Dresdenis on Alžeeria, Maroko ja Tuneesia migrandid edukalt enda alla võtnud ikoonilise Viini väljaku ehk Wiener Platzi – pearaudteejaama esise suure väljaku. Seal müüvad nad narkootikume ja näppavad möödujate tagant, sageli karistamatult. Politseihaarangutest ei ole kasu, sest arreteerituid asendab lõpmatu hulk uusi tegijaid.

Schwerinis on nugadega relvastatud noored migrandid teinud linnakeskusest ööpäevaringselt ohtliku paiga. Linnavõimud on välja tulnud kavaga taastada kontroll linnatänavate üle ja selle keskmeks on plaan palgata enam sotsiaaltöö tegijaid integratsiooni edendamiseks.

Baieris asuva kuurortlinna Garmisch-Partenkircheni linnapea Sigrid Meierhofer kurdab, et kohalik politsei on viimase kuue nädala jooksul registreerinud migrantidega seotud seaduserikkumisi enam, kui kogu eelnenud 12-kuulise perioodi jooksul. Oma kirjas Baieri valitsusele ähvardas ta sulgeda varjupaiga, kus majutatakse 250 migranti, põhiliselt Aafrikast pärit mehi, kui avalikku korda ei taastata. Samuti hoiatas ta linna naiskodanikke pimedal ajal väljas liikumise eest.

Oma bestselleriks saanud raamatus nimetab politseiametnik Tania Kambouri alla käivat julgeolekusituatsiooni migratsiooni tulemuseks. Neil puudub igasugune austus korra ja seaduse suhtes. Intervjuus raadiojaamale Deutschlandfunk ütles ta:

“Nädalate, kuude ja aastate kaupa olen ma saanud näha, et moslemitel, kes on enamuses noored mehed, puudub vähimgi austus politsei vastu. Kui me patrullime tänavatel, ründavad noored moslemid meid verbaalselt. Nad väljendavad oma arvamust ka kehakeelega. Kui me peatame kusagil liikluse, muutuvad nad veelgi agressiivsemaks.

Ma soovin, et neid probleeme tunnistataks selgelt ja avalikult. Kui vaja, peab seadusi karmistama. On samuti väga oluline, et kohtusüsteem näitaks üles efektiivsust. Ei tohi olla nii, et seadusrikkujad vaid täiendavad politsei kartoteeki ja jätkavad oma tegevust ilma tagajärgedeta. Paljudel juhtudel on kohtutes protsessid lõpetatud, seadusrikkujad on lubatud vabadusse katseajaga ja muud sarnast. Jah, see mis toimub meie kohtutes, on tsirkus.

Kasvav lugupidamatus ja politseivastane vägivald… Oleme kaotamas kontrolli oma tänavate üle.”

Refereeritud artiklit võib lugeda siin.

Soeren Kern on New-Yorgis asuva Gatestone’i Instituudi vanemteadur. Samal positsioonil on ta ka Madriidis asuvas Institute Grupo de Estudios Estratégico / Strategic Studies Group’i nime kandvas uurimisasutuses, erialaks Euroopa uuringud.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!