Kuvatõmmis ERR-i videosalvestusest 21. jaanuari 2021 pressikonverentsilt

Kuigi Reformierakond ja Keskerakond rääkisid täna õhtul toimunud pressikonverentsil umbisikuliselt, et neil on plaan allutada n-ö poliitilised ühingud senisest rangemale rahastamise avalikustamise nõudele, on ilmselge, et tegelikult kavandatakse rünnakut SAPTK vastu, kirjutab Varro Vooglaid.

Kaja Kallas ja Mailis Reps selgitasid täna õhtul ajakirjanikele viletsalt varjatud muigega, et moodustatav valitsuskoalitsioon soovib tuvastada poliitikat kujundavate organisatsioonide rahastamisallikad ja allutada need organisatsioonid senisest palju põhjalikumale rahastamise avalikustamise nõudele.

"Küsimus on, kust nende raha tuleb, kui nad mõjutavad poliitilisi protsesse väga selgelt. Peaks uurima võimalust, et ka nende MTÜ-de aruandluskohustust muuta läbipaistvamaks – kust raha tuleb, kui nad mõjutavad poliitilisi protsesse," ütles Kallas. "Kui rahastajad on selged, siis nii mõnigi pilt läheks selles suhtes selgemaks – kust ideed tulevad, kas need on kuidagi kallutatud rahastajate poolt, kuidas otsuste kujunemise protsess on – see on eesmärk."

Kuigi jutt on umbisikuline, on ilmne, et see, keda nn poliitiliste MTÜ-de all tegelikult silmas peetakse, on Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) – kodanikuühendus, mis on nii Reformierakonnale kui ka Keskerakonnale kui end liberaalsena määratlevatele parteidele ebameeldivaks pinnuks silmas. Seaduste muutmine ühe konkreetse valitsusparteidele ebameeldiva ühingu tegevuse kahjustamiseks on aga väga näotu – kuigi, tõsi, teatud mõttes võib seda näha ka komplimendina, sest sellest nähtub, kui suureks on kasvanud SAPTK mõju Eesti ühiskonnas ja kui väga liberaalsed parteid SAPTK-d kardavad.

Aga et kõnealune plaan on mõeldud SAPTK töö kahjustamiseks, selles pole kahtlust, sest muidugi teab moodustatav valitsuskoalitsioon, et paljudel meie toetajatel oleks raske või praktiliselt võimatu SAPTK-d annetustega toetada, kui see tehtaks avalikuks. Sellisel juhul oleks mugav hakata neid inimesi nimeliselt taga kiusama, tembeldades nad meedias ja mujal – nagu meiega juba tehtud on – äärmuslasteks, radikaalideks, foobikuteks, vihkajateks jne, ning kõrvaldades neid positsioonidelt avalikus teenistuses ja ettevõtetes või võttes neilt karjääriredelil edenemise võimaluse. See peletaks kindlasti paljusid inimesi SAPTK toetamisest eemale.

Kindlasti me sellise plaaniga ei nõustu ja anname sellele vastu seistes korraliku lahingu, vajadusel kohtu kaudu. Tegu on tõsise rünnakuga SAPTK vastu ja kui see läbi läheks, siis saaks meie tegevusvõimalused Eesti ühiskonnas ränga hoobi. Ühtlasi on ilmne, et see plaan asetub ühte patta Reformierakonna sooviga kriminaliseerida nn vihakõne, mis võimaldaks sundida konservatiive vaikima, ähvardades riiklike repressioonidega või neid otseselt rakendades. Eesmärgiks on vaigistada seda osa kodanikuühiskonnast, mis ei jaga uute võimuparteide ideoloogilisi eelistusi ega toeta nende võimuambitsioone.

Eriti tülgastav on Reformierakonna ja Keskerakonna seesugune rünnak olukorras, kus nad ise ei tegutse annetustest, vaid võtavad igal aastal riigieelarvest välja miljoneid eurosid maksumaksjate raha, mida inimesed ei ole kunagi vabatahtlikult neile loovutanud. Mitte vähem eemaletõukav on see teadmises, et Keskerakonna kontrollitud sotsiaalmininisteeriumi kaudu on kanditud strateegilise partneri staatusesse ülendatud ideoloogilistele ühingutele koguni riigikontrolli märkustele vilistades seadusevastaselt sadu tuhandeid eurosid maksumaksjate raha.

Mitte miski ei liida rohkem, kui ühised vaenlased. Kui tunduski, et mingid keerulised teemad ajavad võimuläbirääkimisi…

Posted by Martin Helme on Thursday, January 21, 2021

Samas saab olema huvitav näha, kuidas uus valitsuskoalitsioon kavatseb meelevaldsusesse kaldumata määratleda, millised organisatsioonid on poliitilised, millised mitte. SAPTK allutamine samasugusele rahastamise aruandluse kohustusele, nagu on kehtestatud parteidele, oleks muidugi täiesti absurdne, sest tegu on väga erinevate organisatsioonidega – SAPTK teatavasti ei osale valimistel ega taotle mitte mingisuguseid formaalseid võimupositsioone ega kasuta ka riiklikku rahastust.

Aga kui SAPTK siiski tembeldatakse poliitiliseks organisatsiooniks, siis tuleks selleks arvata ka nt EPL/Delfi ja Postimees, mis tegelevad mitte vähem poliitiliste protsesside suunamisega. Sellisel juhul peaks ka nemad avalikustama kõigi oma tellijate nimed ning kõigi reklaamiostjate andmed koos neilt saadud summadega.

Kui öeldakse, et viimased ei kvalifitseeru poliitikat mõjutavate organisatsioonidena, kuna need on ajakirjandusorganisatsioonid, siis on lihtne vormistada ka SAPTK ajakirjandusorganisatsiooniks (sest Objektiivi kaudu oleme seda olulises osas nii ehk naa). Organisatsiooni juriidiline vorm ei oma seejuures tähtsust, sest poliitikat saavad üht moodi mõjutada nii mittetulundusühingud ja sihtasutused kui ka äriühingud.

Üldisema märkusena on muidugi kurbnaljakas vaadata, kuidas läbipaistvuse taotlusest räägib Reformierakond, mis ise on olnud kilekotiskandaaliga, 10 miljoni afääriga, VEB fondi skandaaliga, Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumiga jms-ga, ning Keskerakond, mis ise on korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud ja praegugi korruptsioonikuriteo kahtlustusega kriminaalmenetluse all, ning Mailis Reps, kes ise oli vaid mõne kuu eest sunnitud seoses maksumaksjate raha väärkasutamisega ministri kohalt tagasi astuma.

Millega samas võiks nõustuda, on sellise korra kehtestamine, mis nõuaks kõigilt ühinguilt välismaise ja riikliku rahastuse avalikustamist ning teabenõude korras vastavasisulistele küsimustele vastamist.

Tegelik probleem on ilmselgelt mitte see, et Eestis on SAPTK näol tuhandete eraisikute poolt rahastatud päris kodanikuühendus, vaid see, et meil on suur hulk pseudokodanikuühendusi, mis on tegelikult riigivõimu või välismaiste huvigruppide (sh EL, välisriigid) käepikenduseks, nende ideoloogilise ja poliitilise tellimuse elluviijateks. 

Reaalselt oleks vaja kodanikuühiskonna arenguks mitte ehtsate kodanikuühenduste pihtide vahele võtmist, vaid ideoloogiliste võltskodanikuühenduste riikliku rahastamise lõpetamist. Ja lõpetada tuleks ka parteide riiklik rahastamine, mille parteid on iseenese nuumamiseks seadustesse kirjutanud.

Esmalt hakaku Reformierakond ja Keskerakond ise tegutsema annetustele tuginedes ja siis tulgu uuesti rääkima riigivõimu mitte teostavate ühingute annetuste avalikustamise kohustusest.