Kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protestieesmärgiline kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud. Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole, küsib parlamendisaadik Jaak Valge sotsiaalmeedias peale politsei otsust trahvida teda ja Andres Aulet Eesti NSV lipu paigaldamise eest Smuuli bareljeefi kõrvale.
Toome ära Jaak Valge avalduse tervikuna:
Politsei- ja Piirivalveamet otsustas, et Andres Aule ja mina panime 22. juulil toime väärteo, kui paigaldasime Tallinnas Harju tänaval kirjanike majale Eesti NSV lipu, ja pidas õigeks meid trahvida.
Seejuures ei lähtunud PPA enam karistusseadustiku paragrahvist 151-prim, nagu meie vastu väärteomenetlust alustades, vaid pani meile nüüd süüks avaliku korra rikkumise, täpsemalt kolmandate isikute häirimise (karistusseadustiku § 262 ja korrakaitseseaduse § 55 lõige 1 sissejuhatav osa).
Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda me väidetavalt häirisime: Abdrahmanov ja Aleksejev.
Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda me väidetavalt häirisime: Abdrahmanov ja Aleksejev. Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu seinal rippuvale alalisele okupatsioonivõimu sümbolile, mis tuleks eemaldada. Karistus okupatsioonivõimu sümboli kasutamise eest määrati aga hoopis meile.
Omaette teema on see, kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protestieesmärgiline kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud. Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole? Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel. PPA ise on varem avalikult kinnitanud, et NSV Liidu aegse sümboolika kasutamine avalikus ruumis ei ole keelatud.
Näib, et PPA arvates on siiski karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib.
Väljendusvabadust kaitseb Eestis põhiseaduse § 45 ja kunstivabadust § 38. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt märkinud, et väljendusvabaduse kaitse ei „laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib".
Näib, et PPA arvates on siiski karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib. Nähtusi, mis võivad avalikus ruumis kedagi häirida, on loendamatult palju, näiteks võib kedagi häirida ebatavapärase kujundusega plakat seinal, niitmata (või, vastupidi, niidetud) muru, pesemata auto, rist kiriku tornis, jne.
Väljendusvabaduse kui olulise põhiseadusliku väärtuse hülgamine Eestis paneb muretsema. Ehkki meil oleks palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum trahv ära maksta, vaidlustame selle otsuse lähipäevil kohtus.
Toimetas Markus Järvi