Mõttekoja Energy and Environment Legal Institute jurist Steve Milloy selgitab Wall Street Journalis, miks "keskmine maailma temperatuur" ei tähenda mõõdikuna mitte midagi ja selle võrdlused 125 000 aasta taguse ajaga on absurdsed.
Kliimasoojenemise tööstus kuulutas, et 3. ja 4. juuli olid maa ajaloo kõige kuumemad päevad. Maa keskmine temperatuur oli neil päevil 17,01–17,23 kraadi Celsiuse järele (62.60F), mis on väidetavalt kõige kõrgem temperatuur 125 000 aasta jooksul. Osutatud temperatuuri arvutas välja Maine'i Ülikooli Kliimamuutuste Instituudi Climate Reanalyzer, milles pandi kokku satelliitide kogutud temperatuuride andmed ja arvutimudeli hinnang.
Esimene kõige teravam probleem uue "kõige kuumema päeva" jutupunktiga on selles, et 125 000 aasta taguse aja kohta pole olemas satelliidiandmeid. Tänaseid välja arvutatud temperatuuride hinnanguid ei saa võrrelda arvamustega tuhandete aastate taguste temperatuuride kohta.
Täpsem alternatiiv 17-kraadisele temperatuurihinnangule on pigem siiski midagi 14,2oC kanti. Viimane arv põhineb üle maailma minut-minuti haaval kogutud temperatuuri andmetel ja see on pärit Maa temperatuuri jälgivast keskkonnast temperature.global. Osutatud keskkonna andmete kohaselt on Maa keskmine temperatuur käesoleval aastal olnud ühtlane ja juulis pole mingisugust hüpet toimunud.
Veelgi enam, mõiste "maailma keskmine temperatuur" on mõttetu. "Maailma keskmise temperatuuri" mõtlesid välja ja võtsid kasutusele kliimasoojenemise hüpoteesi uskuvad teadlased ja poliitikud. Tegemist on rohkem poliitilise kui teadusliku vaadete süsteemiga. Maa atmosfäär on suur ja väga mitmekesine ning selles ei ole kohta, mis oleks kuidagi tähendusväärselt keskmine.
Maa keskmine temperatuur muutub samuti koos aastaaegadega. Üleilmselt on temperatuurid kõrgemad põhjapoolkera suve ajal, kuna seal asub rohkem päikesevalgust salvestavaid maismaa alasid. Käesoleval juhul on Climate Reanalyzeri varase juuli temperatuurihinnangud kallutatud Antarktika kuumalaine tõttu, kus mõne piirkonna temperatuur tõusis kuni 6oC võrra. Sellest on tõenäoliselt tingitud ka 17oC ja 14,2oC temperatuuride hinnangu vahe.
Järgmine probleem seisneb selles, et kogutavate temperatuuride andmestik pole täpne. Hinnanguliselt esitab 96 protsenti Ameerika Ühendriikide ilmajaamadest vigaseid andmeid. Suuremal osal neist on vealõtk kuskil terve üks kraad Celsiuse ehk ligi kaks kraadi Fahrenheidi skaala järgi. Selliselt esitatud, kas siis hinnanguliste või mõõdetud temperatuuride ebatäpsus ei tekita usaldust.
Ilmajaamad asuvad enamasti ka inimeste poolt asustatud piirkondades. Väga suur osa Maa pinnast on inimasutusest katmata. Kuigi USA riiklik ookeani ja atmosfääri amet (National Oceanic and Atmospheric Administration; NOAA) esitab maailma temperatuure alates 1880. aastatest, siis regulaarne temperatuuride kogumine põhja- ja lõunapooluselt algas siiski hulga hiljem.
Maa soojenemist ei ole võimalik kujutada ühe keskmise numbriga, seda eriti juhul, kui me ei tea isegi, milline on see täna ja rääkimata ajast 125 000 aastat tagasi.
Toimetas Karol Kallas