Ajalooliselt pigem oma hõrkude šokolaaditoodete ja juustude poolest kuulus Šveits on käivitanud programmi, milles koolilastele tutvustatakse üha laialdasemalt putukate ja ussikeste söömise võlusid.
Mais Wall Street Journalis avaldatud artikkel kajastas Zürichi keskkoolilastele korraldatud üritust, milles koolipere oli kogutud söögilaua taha maiustama putukatest tehtud snäkkide kallal. Pakkumisel oli sortiment, mis koosnes muuhulgas vürtsitatud jahuussidest, paprikaga maitsestatud rohutirtsudest ning rohutirtsujahust valmistatud kreekeritest.
13-aastane Ana Munoz, kes nosis parajasti rohutirtsu, väitis, et see ei maitsevat üldse rohutirtsu moodi, kuna maitsepaletil domineerisid maitsestamiseks kasutatud vürtsid. Munozi entusiasm asendus iiveldustundega aga momendil, mil varateismeline sai tunda jahuusside maitset.
Klassikaaslasest 13-aastane poiss oli putukatoidu suhtes skeptiline juba alguses, väites, et "ma sain Kolumbias viibides putukatest isu täis ning rohkem neid süüa ei soovi".
Üritus oli korraldatud Timothee Oliveri poolt, kes on mitte kuigi üllatuslikult putukatoidu firmade katusorganisatsiooni "Swiss Insects" (Šveitsi putukad) liige ning kes on viimased 4 aastat propageerinud putukatoidule üle minekut Šveitsi koolides.
Šveits oli esimene Euroopa riik, mis andis 2017. aastal loa turustada putukaid inimestele kõlbulike toiduainetena. Euroopa Liit järgnes Šveitsi poolt sisse tallatud rajal ning legaliseeris putukate inimkõlbuliku toiduna turustamise 2021. aastal, lisades käesoleval aastal aktsepteeritavate toiduainete hulka muuhulgas ka rohutirtsujahu.
Üleeuroopalise putukate toidulauale toomise kampaania taga on paljuski globalistide lemmikinstitutsioonina tuntud Maailma majandusfoorum (WEF). WEF propageerib üha jõulisemalt elanikkonna toidulaua ümberkujundamist seoses rohepöörde agendaga, mille üheks keskseks teesiks on tarvidus loobuda lihatoodetest, sest tootmine omavat talumatult suurt kasvuhoonegaaside jalajälge.
Toimetas Adrian Bachmann