Sarnaselt tsaariaegsete „vabadusvõitlejatega," kes demagoogiliselt nõudsid dialoogi ja „valusatel teemadel" rääkimist, nõuavad ka meie aja „liberaalid" ümarlaudu ja diskussiooni.
Kirjanik ja ajakirjanik Caitlin Johnstone kirjutab Ron Paul Institute'i ilmavõrguväravas, kuidas kõik see, mida lääne meedia teeb, muutub iga päevaga üha piinlikumaks propagandaks, mis tuli eriti kujundlikult välja hiljutise Vladimir Putni ja Joe Bideni kohtumise ajal.
Konservatiivne ajakirjanik Alexander Marlow on aasta aega uurinud korporatiivse meedia korruptsiooni ja salasidemeid ning tal ilmus teisipäeval 18.
Objektiivi vestlussaadete sarja "Välgatused" seekordses saates on külas Kuuuurija saatejuht Katrin Lust.
Varro Vooglaid ja Markus Järvi räägivad saates "Fookuses" isiklikust koroonakogemusest, uutest piirangutest, sõnavabaduse mahasurumisest ja meedia toimimises ilmnevatest probleemidest, osutades konkreetsetele näidetele, alates eelmise nädala saates kõne all olnud pressinõukogu otsusest, Holger Roonemaa nimetamisest aasta ajakirjanikuks ja lõpetades Eeva Esse uue saatega "ESSE".
Saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi uue "päikesevalitsuse" ametisse seadmise, meedia reaktsioonide ja koalitsioonileppes lubatud SAPTK-seaduse teemadel.
Saates “Fookuses” on Varro Vooglaidi ja Markus Järvi tähelepanu all kirjandusteadlase ja ajakirjandusasjatundja Tiit Hennoste valusalt aus hinnang ajakirjanduse olukorrale Eestis, mis hiljuti avaldati ajakirjas "Vikerkaar".
Kui me võtame näiteks ERRi, Postimehe, Õhtulehe või Eesti Päevalehe arvamusosakonna lood, siis me kahjuks näeme väga kurba tendentsi, kus sisuline arutelu abielureferendumi teemal peaaegu puudub. Meedia võimuses on seda pilti muuta, kirjutab MTÜ Meedia Uurimise Keskuse juht ja ajakirjanik Aldo Maksimov oma esialgses referendumi meediakajastuse analüüsis.
Siseministri ja EKRE endise liidri Mart Helme sõnad intervjuus Deutsche Wellele on vallandanud Eesti ajaloo ühe kõige võikama valede laviini poliitiliste konkurentide ja meedia poolt.
Tuntud liberaali Ahto Lobjakase eeskujul tõmbab ajakirjandus enesekindlalt võrdusmärgid liberaalse ilmavaate ja noa ja kahvliga söömise oskuse vahele, kuid kõik muu, mis ajakirjandusest ajakirjanduse teeb, on rajatud nõrgale alusele, mille peamiseks kokkusiduvaks liimiks on rühmakuuluvus ja sotsiaalne kohesioon.
