JUHTKIRI ⟩ Jagatud väärtuste miinimum ja Eesti rahva tuum
Kas meie, eestlased, oskame paari tabava sõnaga öelda, kes me oleme ja mis on meie rahvuse ning seda kandva identiteedi tuumaks, küsib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Silt: eesti keel
Kolumn: kas me saame veel kunagi üheks rahvaks?
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Malle Pärn: emotsionaalselt ülesköetud naisest, puust ja punaseks
Ajakirjanik peab valdama eesti keelt niipalju, et ta saab aru, mida ütleb üks või teine avaliku elu tegelane, keda ta tsiteerib, arvustab, või veel hullem, hukka mõistab.
Malle Pärn: kriminaliseerime pahatahtliku laimamise, mitte "vihakõne"!
Vihakõne tuleks meie leksikast välja visata.
Kristina Kallas aastal 2016: Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
Kas igasugune muutumine on areng?
Alljärgnevat võiks võtta kui minu isiklikku programmi lähemate aastate jaoks, kus on ära märgitud, mille kaitseks või mille vastu ma püüan välja astuda, ükskõik kas poliitikas, kui mind sinna lubatakse, või igapäevaelus, või kasvõi ainult sotsiaal- ja alternatiivmeedias, kui mind enam kuhugi mujale ei lubata.
JUHTKIRI ⟩ Emakeele säilitamine ja arendamine peab olema meie ülikoolide eelisvalik
Emakeele hoidmine ja arendamine ülikoolides on Eesti riigi, aga eelkõige akadeemilise eliidi moraalne kohustus.
Ülo Vooglaid: emakeele hoidmine ja selle arenguks eelduste loomine on ülikoolide moraalne kohustus!
Hiljuti hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid räägib Objektiivile antud intervjuus, et ülikoolidel lasub moraalne kohustus hoida eesti keelt ja hoida emakeelt – mitte ainult säilitades, vaid seda kogu aeg laiendades ja arendades, et ta püsiks kultuurkeelte hulgas.
Ülo Vooglaid: ülikoolides eesti keele nurkasurumine on riigireetmine
Hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid peab Eesti koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, sest ülikoolides surutakse eesti keelt nurka, mis tema hinnangul võrdub riigireetmisega, vahendab ERR.
Kui lõplik otsus on väär
Kooseluseaduse jõustunuks lugedes eksis Riigikohus kahekordselt: eesti keele grammatika tõlgendamises ja kirjakeele normi muutmises, milleks tal õigus puudus, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut, kes võrdleb ametkondade, madalama astme kohtute ja Riigikohtu omatahtsi tegutsemist George Orwelli teostes kirjeldatud reaalsusega.
Leht 3 / 5