Tõnu Ploompuu: maakeelepäeva järelmõtted
Maakeel seob inimest reaalsusega, kaitstes tema inimlikkust ka muutunud oludes globaalsete tühisuste eest.
Maakeel seob inimest reaalsusega, kaitstes tema inimlikkust ka muutunud oludes globaalsete tühisuste eest.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul puuduvad Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppes poliitilised prioriteedid ja valikud.
Postimehe kolumnist ja Aasta arvamusliider 2018 Ivan Makarov ütles Konservatiivsel Konverentsil Objektiivile antud intervjuus, et eestlased peavad hoidma oma keelt ja kultuuri ning kaitsma oma lapsi ideoloogilise ümberõpetamise eest.
Kas meie, eestlased, oskame paari tabava sõnaga öelda, kes me oleme ja mis on meie rahvuse ning seda kandva identiteedi tuumaks, küsib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Ajakirjanik peab valdama eesti keelt niipalju, et ta saab aru, mida ütleb üks või teine avaliku elu tegelane, keda ta tsiteerib, arvustab, või veel hullem, hukka mõistab.
Vihakõne tuleks meie leksikast välja visata.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
Alljärgnevat võiks võtta kui minu isiklikku programmi lähemate aastate jaoks, kus on ära märgitud, mille kaitseks või mille vastu ma püüan välja astuda, ükskõik kas poliitikas, kui mind sinna lubatakse, või igapäevaelus, või kasvõi ainult sotsiaal- ja alternatiivmeedias, kui mind enam kuhugi mujale ei lubata.
Emakeele hoidmine ja arendamine ülikoolides on Eesti riigi, aga eelkõige akadeemilise eliidi moraalne kohustus.