Sallivuse lõpp
Illusioon, et moraalne pluralism kujutab endast mõistlikku ühiskondlikku strateegiat, teeb oma viimseid hingetõmbeid. Seda, mille suhtes nõuti algselt sallivust, püütakse nüüd kehtestada normina.
Silt: kristlus
Gilbert K. Chestertoni distributism
Kui ühiskonnas tugineb kõik perekonna tugevdamisele ja kaitsmisele, elab selline ühiskond üle kõik tormid. Kodul baseeruv ühiskond on loomulikult ja tingimuslikult kohalik ning detsentraliseeritud ühiskond.
Mõned mõtted vaba seaduseriigi aluspõhimõtete kohta
Veendumus Looja Jumala olemasolus andis tõuke ideele inimõigustest ja kõigi rahvaste võrdsusest seaduse ees, inimväärikuse rikkumatuse tunnustamisele igas inimeses ja teadlikkusele rahvaste vastutusest oma tegude eest.
Kõne diktatuurist
Rahvad, mis keelduvad allumast Jumala valitsemisele, saavad paratamatult olema allutatud inimlikule türanniale. Selles suunas liigub terve meie tsivilisatsioon.
Euroopa Liit – vahend relativismi diktatuuri teenistuses
Emadele kuulub õigus hävitada oma lapsi, kuid lastel pole õigust tulla ilmale. Uus Euroopa, mis kujuneb välja 21. sajandil, määratleb ennast, nagu tundub, loomuõiguse ja kümne käsu eitamise kaudu.
Usuline allianss
Seistes silmitsi Jumalat salgava maailmaga, peaksid Vene Õigeusu Kirik ja Katoliku Kirik nägema teineteises mitte rivaale, vaid moodustama kristlaste õiguste kaitseks strateegilise liidu.
Prantsuse kultuuriminister nimetas blasfeemse 'kunstiteose' hävitamist rünnakuks loomevabaduse vastu
Meie Kirik vahendab, et rühm haamrite ja kruvikeerajatega varustatud kristlasi purustas moodsa kunsti näitusel Avignonis USA kunstniku Andres Serrano fotograafilise taiese „Piss Christ“ (1987), millel kujutati uriini kastetud krutsifiksi.
Kristlik inimese kontseptsioon
Vabadus ise ei ole väärtus, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb. Väärikas hoidub loomuvastasusest, ent loomult ori, kel puudub häbitunne, peab enese ja teiste labastamist inimõiguseks.
Sarkozy kaitses kirstluse "võrratut pärandit"
"Kristlus on jätnud meile võrratu pärandi.
Parlamentaarsest demokraatiast katoliku sotsiaaldoktriini valguses
Järjekordsete Riigikogu valimiste eel võib lõpptulemuse suhtes jääda üsna kindlaks ja rahulikuks: mingit olemuslikku muutust ei toimu, igatahes mitte paremuse poole.
Leht 22 / 23