Ebapüha kunst
Martin Vaher kirjutab oma kolumnis, et kunst on lakanud teenimast oma loomuomast ülesannet ülistada kõrgeid vaimseid ideaale ja ülendada inimese hinge, mis omakorda on sillutanud teed nihilismi võidukäigule ühiskonnas.
Martin Vaher kirjutab oma kolumnis, et kunst on lakanud teenimast oma loomuomast ülesannet ülistada kõrgeid vaimseid ideaale ja ülendada inimese hinge, mis omakorda on sillutanud teed nihilismi võidukäigule ühiskonnas.
Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar kirjutab, et Eesti ühiskonnas on võtnud maad ja süveneb külm konflikt, millest annab tunnistust sidusate ja ühendavate ideede puudumine, ühiste sihtide ja visiooni kadumine ning paljude poole pühaks peetud asjade pilamise objektiks muutmine.
Saja aasta tagustel põlvkondadel olid eeskujud – olid isad.
"Tujurikkuja" püüd rakendada taasiseseisvumisaja laulud, mis on paljude eestlaste jaoks pühad, Eesti rahva suhtes põlguse väljendamise ja liberaalse ideoloogilise propaganda teenistusse on madal ja küündimatu, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis.
Tartu Hoiu-laenu Ühistu juhatuse esimees Andro Roos ütles oma uusaastatervituses ühistu liikmetele, et Eesti arengu eelduseks on minakesksest sonimisest lahtiütlemine, pühendumine tervemõistuslikule ühistegevusele ning terve peremehetunde taastamine.
Ajaloofilosoof, preester ja erusõjaväelane Einar Laigna analüüsib oma aastalõpumõtiskluses Eesti rahva, riigi ja kultuuri hetkeolukorda, püüdes seda avada ajaloolises perspektiivis.
Aasta lõpp on paljuski tähenduslik. See on kokkuvõtete tegemise ja uuesti alustamise aeg. Siin on mõned juhised selleks, kuidas uuendada oma kristlikku elu. Hoidkem korda ja kord hoiab meid!
Tammsaare muuseumi juhataja ja ajalehe Postimees kolumnist Maarja Vaino rääkis Vikerraadio saates "Kajalood", et kultuur on ühiskonna tervikuna koos hoidmiseks ülimalt oluline, eriti rasketel aegadel.
Perekonna vorm iseeneses töötab homoliikumise püüdluste vastu, ütles juba 1970ndatel marksistliku taustaga homomanifest, ja tunnistas, et lahenduseks on täielik revolutsioon ühiskondlikus korralduses.
Varro Vooglaid vaatleb oma arvamusloos, millist kuvandit luuakse meie ühiskonnas naise ideaalist ning toob välja, et vastavalt "aasta naise" valimiste statuudile ei ole perekonnale pühendnud heal pereemal lootust tiitlipretendendiks kvalifitseeruda.