Tuntud liberaali Ahto Lobjakase eeskujul tõmbab ajakirjandus enesekindlalt võrdusmärgid liberaalse ilmavaate ja noa ja kahvliga söömise oskuse vahele, kuid kõik muu, mis ajakirjandusest ajakirjanduse teeb, on rajatud nõrgale alusele, mille peamiseks kokkusiduvaks liimiks on rühmakuuluvus ja sotsiaalne kohesioon.
Eesti riigitelevisiooniga on kõik parimas korras: ETV saates Ringvaade reklaamivad homoaktivistid LGBT festivale, transsoolised promovad soovahetust, tutvustati homoerootilist näitust ja näidati maksumaksjatele nende raha eest paljastatud suguelunditega mehi.
Hiljutise küsitluse tulemuste kohaselt peavad rohkem kui pooled Eesti Vabariigi kodanikud suurte meediaväljaannete poolset poliitika kajastust kallutatuks.
Rahvusringhäälingu nõukogu liige Peeter Espak leiab sotsiaalmeediapostituses, et Eesti meediaväljaanded kajastavad USA rahutuste puhul peamiselt vaid ühe kitsa parteilise, st demokraatide liini uudiseid, jättes suure hulga teemasid lihtsalt kajastamata.
EKRE juhtfiguuride pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast" võeti jutuks, et mõnede maasikakasvatajate ja tööjõuvahendajate huvides on palgatud PR-firma, mis on ujutanud meedia üle tellijale meelepärase kajastusega.
Peavoolumeedia puhul ei ole halb maailmavaateline määratletus, vaid olukord, kus kaitstakse ja edendatakse vaid üht ideoloogilist usutunnistust, kirjutab portaali Objektiiv kolumnist ja endine peatoimetaja Veiko Vihuri.
Vastupidiselt president Kersti Kaljulaiu ja tema mõttekaaslaste loodud illusioonile on ajakirjandusvabaduse piirid Eestis viimastel aastatel mitte ahtamaks muutunud, vaid ulatuslikult avardunud, võimaldades konservatiivsetel positsioonidel raskekujulise vasakliberaalse kallutatusega peavoolumeedias varasemast rohkem kõlapinda saada, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Postimehe Arteri vanemtoimetaja Priit Pullerits tunnistas värskes blogipostituses, et kooseluseaduse vastuvõtmise aegadel keelati tal lehes sel teemal arvamuslugude kirjutamine.
