Europa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu eesistuja Saksamaa poolt kõlavad üha kõvemini hääled, et üleliiduline rahajagamine tuleks siduda liikmesriikide õigusriigi põhimõtete järgmisega.
Küüniline on süüdistada neid, kes Riigikontrolli poolt kinnitust leidnud Sotsiaalministeeriumi seaduserikkumise vastu protesteerivad, sellest jultunud ülekohtust rahalist kasu saavate ühingute tasalülitamises, kirjutab Varro Vooglaid vastuseks end feministina määratleva Maari Põimi poolt Postimehe vahendusel SAPTK suunal tehtud kriitikale.
Ungari politoloog Kálmán Pócza leiab raamatus "Euroopa informaalne ülesehitus," et alates Euroopa Liidu algusaegadest on selle otsuste langetamise juures olnud väga tähtis osa mitteametlikel, seaduslike raamistike välistel, kokkulepetel.
Vastupidiselt viimastel nädalatel liberaalsete ringkondade poolt Ungari vastu suunatud teravast kriitikast kinnitas Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová, et Ungaris ei ole koroonaviiruse leviku tõttu välja kuulutatud ohuolukorras võetud vastu ühtki seadust, mis rikuks Euroopa Liidu õigust.
Sellal kui rahvuskonservatiive süüdistatakse õigusriigi ohustamises, koguneb järjest alarmeerivaid näiteid hoopis selle kohta, kuidas ideoloogiliselt kaalukatel juhtudel riigivõimu erinevad harud lihtsalt vilistavad kehtivale õigusele.
Ringkonnaprokurör Ülle Jaanholdi tegevus Mary Krossi kriminaalmenetluse lõpetamiseks on sedavõrd jämedalt avaliku huviga vastuolus, et avalikkuse õiglustunde rahuldamiseks tuleb ta ametist tagandada, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg arutasid Skype'i vahendusel Mary Krossi kaasuse ja Trumpi tagandamisega seonduvaid küsimusi, sedastades et nii ühest kui ka teisest vaatavad vastu õigusriigi põhimõtte seisukohast tõsised probleemid.
Seekordses Objektiivi raadiosaates vestlevad Markus Järvi, Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri prokuratuuri poliitilise kallutatuse teemal, vaadeldes mitmeid viimase aasta jooksul ka Objektiivis lähemat tähelepanu saanud juhtumeid ja tehes nende pinnalt üldistusi.
Krossi kuriteo poliitiliste tagamaade väljauurimata jätmine oli absoluutselt lubamatu, toonitasid omavahelises vestluses riigikogu liige Anti Poolamets ja Varro Vooglaid.
Kui inimene on pannud politseile valekaebust esitades toime kuriteo, vägagi tõenäoliselt eesmärgiga sütitada ühiskondlikku vaenu, häbimärgistada niigi ägeda meediakriitika objektiks olevat konservatiivset erakonda, paisutada veelgi teravamaks plahvatusohtlikke ühiskondlikke pingeid ja mõjutada seeläbi napid paar kuud hiljem toimuvaid parlamendivalimisi, siis on ühiskonnal õigustatud ootus, et ta saaks selle teo eest süüdi mõistetud ja karistatud, kirjutab Varro.
