Täna Postimehe veebis avaldatud "südamlik lugu" 61-aastasest naisest, kes otsustas sünnitada oma pojale ja tema meessoost elukaaslasele lapse, olles seega ühtaegu nii ema kui ka vanaema rollis, on tüüpiline näide uudiste pähe avaldatud ideoloogilisest propagandast, märgib oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Rahvusringhäälingu pihta on langenud tugevad kriitikahoobid.
Eeldatavasti riikliku taustaga anonüümne blogi ei peaks avalikkusele pakkuma oma meediaanalüüsi enne, kui ennast lugejatele korralikult esitletakse ning oma taust ja eesmärgid lahti räägitakse.
Iseseisvalt, konservatiivselt ja vasturevolutsiooni kategooriates mõtleval inimesel ei tule tänapäeval seista silmitsi mitte üksikute väljaannetega, vaid pikka aega teadlikult kujundatud kultuurilise konsensusega, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
On enam kui irooniline, et ettepanek Objektiivi – Eesti ainsa parteiliselt sõltumatu ja võimukriitilise väljaande – represseerimiseks kõlab end vabaks ajakirjanduseks ja demokraatia valvuriks pidava ning Venemaad sõnavabaduse piiramises süüdistava Postimehe veergudel ilma, et viimane poole sõnagagi selle vastu häält tõstaks, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
"Kommunikatsiooniekspert" Andreas Kaju poolt Postimehe stuudios väljendatud tsensuuriihalus on ohtlik flirt poliitilise represseerimisega, mis aitab kaasa Overtoni akna ehk aktsepteeritava ühiskondliku ja poliitilise diskursuse nihutamisele totalitarismi suunas.
Strateegilise kommunikatsiooni gurud on Eesti poliitika endise tuumkonflikti aparatuuri üle võtnud ja kohandanud konservatiivsuse ja liberaalsuse vahelisse vastasseisu sobivaks.
Kuigi Postimehe rünnakud Objektiivi vastu on valelikud ja alatud, pakuvad need ka põhjuse rõõmustada – need annavad tunnistust Objektiivi tähtsuse kasvust meediamaastikul, just nagu ärevusest, mida see Postimehele tekitab, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Postimehe rünnak Objektiivi vastu kordab tuttavat mustrit: rünnatakse üldistavate väidetega, Vene kaardiga häbimärgistades ja kordagi faktidega põhistatud tõestusi toomata.
Kõik, mis rändeleppega seoses on sündinud, räägib rohkem meie poliitilisest süsteemist, kui rändeleppest endast, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi raadiosaates.
