Kolumn: sõna ei ole vaba
Sõnavabadus on tihtipeale olnud üks Revolutsiooni tööriistu, mis on aidanud teed rajada uuele ideoloogilisele süsteemile.
Sõnavabadus on tihtipeale olnud üks Revolutsiooni tööriistu, mis on aidanud teed rajada uuele ideoloogilisele süsteemile.
Sõnavabadus tähendab eelkõige seda, et igal inimesel on võimalus neid mõtteid välja öelda, mis ka teistele olulised võiksid olla. Inimeselt endalt nõuab see ennekõike korralikku ettevalmistust, toonitab Objektiivi kolumnist Malle Pärn.
Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt.
Kersti Kaljulaiu hiljutised avaldused, nagu oleks ohuks põhiseaduslikule korrale mitte ainult ametis olev valitsus, vaid ka homoideoloogia kehtestamise vastased meeleavaldused, peegeldavad autoritaarseid kalduvusi ja täiesti ebaadekvaatset arusaamist presidendi rollist Eesti poliitilises süsteemis, tõdevad oma kommentaaris Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri.
President Kersti Kaljulaid väljendas ETV-le antud intervjuus arvamust, et võib-olla hoidis Eestis suurema ohu sõnavabadusele ära just see, et ta käis loosungit "sõna on vaba" kandva dressipluusiga riigikogus valitsuse ametisse vannutamisel.
President Kersti Kaljulaid ütles ETV-le antud intervjuus, et "geivastased" meeleavaldused on ohuks Eesti riigile ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale.
Iowa osariigi kohus saatis 16 aastaks trellide taha Adolfo Martinezi (30), kes eemaldas kohalikult kirikult LGBT-vikerkaarelipu ning süütas selle põlema.
Tänapäeval on liberaalsest demokraatiast kujunenud suurim oht vabale ühiskonnale, sest märkimisväärse ideoloogilise surve alla on sattunud usu- ja veendumusvabadus, sõnavabadus ja mitmed teised vabadused, tõdes konverentsil „Eesti valik: demokraatia või demokratuur" peetud ettekandes kolumnist ja teoloog Veiko Vihuri.
Sotsiaalministeeriumi kaudu seadusevastaselt rahastatud Eesti Inimõiguste Keskuse poolt produtseeritud aruanne "Inimõigused Eestis 2020" on naeruväärselt kallutatud dokument, nendivad oma arutelus Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri.
Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho märkis parlamendis peetud kõnes, et kui vihakõneseaduse loojad ise selle ohvriks langevad, on nad imestunud, sest seadus pidi puudutama ainult põlissoomlasi.