Ukraina suursaadik Saksamaal Andrij Melnik. Foto: Scanpix

Ukraina suursaadik Saksamaal Andrij Melnik andis meediaportaalile Deutschlandfunk intervjuu, milles väitis, et kuna Ukraina seisab silmitsi märkimisväärse Venemaa sõjalise ohuga, siis on riigi jaoks kaks võimalust: kas NATO annab Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi, võtab liikmeks, või riik peab kaaluma tuumavõimalust. 

Intervjuus rääkis Melnik, et nende andmetel on Venemaa koondanud Ukraina piiride äärde 90 000 sõjaväelast. Tema sõnul pole seekord tegu, nagu Saksamaal arvatakse, "jõudemionstratsiooni või saablite täristamisega", vaid ilmselge viitega Venemaa kavatsustele jäta Ukraina ilma omariiklusest, vahendab uudisteportaal ReMix.

Tema sõnul valmistab Venemaa ette rünnakut Ukraina vastu ja Ukraina peab ennast kaitsma. Üks võimalus selleks on ühinemine NATOga ja teine oma sõjalise võimekuse tugevdamine, mis nõuaks samuti Lääne tuge. Lisaks lääneriikide toetusavaldustele, vajab Ukraina diplomaadi sõnul enesekaitseks kaasaegseid relvasüsteeme.

Ta osutas samuti, et kui tõhusat abi Lääne poolt ei tule, siis võib tekkida olukord, kus Ukrainas tuleb kaaluda "tuumastaatust", ehk tuumarelvade hankimist.

Rahvusvahelise leppega, mis on saanud nimeks Budapesti memorandum, nõustus Ukraina oma turvalisuse garanteerimise eest loobuma tuumarelvadest ja liituma tuumarelvade leviku tõkestamise leppega. Ukraina riikliku terviklikkuse ja poliitilise iseseisvuse tagajaks said Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Venemaa. Sellekohane leping kirjutati alla 1994. aastal Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) konverentsil Budapestis. 

Kiievi sõnul on Venemaa rikkunud seda lepet toetades Ida-Ukraina venemeelseid separatiste ja annekteerides vastu rahvusvahelist õigust Krimmi. Venemaa pole sellise hinnanguga nõus.

Peale Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemist päris Ukraina 175 tuumalõhkepead, 60 Tu-22 ülehelikiirusega pommitajat ja 423 X-22 tiibraketti.

Ukrainas on tänaseni märkimisväärne tuumateadlaste kogukond, riigis on neli tuumajaama, kus töötab viisteist reaktorit. Riigil on olemas uraanimaardla.

Toimetas Karol Kallas