Ameerika Ühendriikide Texase osariik võttis hiljuti vastu pisut karmimad sündimata laste tapmise reeglid, mille järele peale lapse esimesi südamelööke ei tohi teda enam ema kõhus mõrvata. Riigi demokraatide juhitud justiitsministeerium teatas selle peale, et see ei talu "vägivalda" kellegi suhtes, kes ei saa soovi korral sündimata last lasta ära tappa.
Ameerika Ühendriikide justiitsminister Merrick Garland teatas esmaspäeval 6. septembril, et justiitsministeerium "kaitseb neid, kes soovivad saada viljakusetervise teenuseid" võttes aluseks föderaalse seaduse, mis kannab nime kliinilistele teenustele vaba ligipääsu seadus (Freedom of Access to Clinic Entrances Act; FACE), vahendab uudisteagentuur AP News.
Garland teatas oma avalduses, et föderaalprokurörid otsivad innukalt võimalusi Texase sündimata laste tapmise seadus tühistada. Tema sõnul jõustab Justiitsministeerium föderaalseadusi selleks, et "kaitsta naiste ja teiste isikute põhiseaduslikke õiguseid, sealhulgas võimalust sündimata lapsed ära tappa".
Föderaalseadus, mille kohta kasutatakse akronüümi FACE, keelab muuhulgas inimeste, kes soovivad saada viljakusmeditsiini teenuseid, selle juures füüsilise takistamise või vägivallaga ähvardamise. Sama seadus keelab ära ka sündimata laste tapmise kliinikute ja viljakustervise keskuste vara kahjustamise.
Septembri alguses jõustunud Texase seadus keelab ära sündimata laste tapmise hetkest kui arstid suudavad tuvastada sündimata lapse esimesed südamelöögid. Tavaliselt juhtub see kuuenda rasedusnädala paiku ja sündimata laste tapmise meelsed isikud väidavad, et suurem osa naisi ei saa selleks ajaks isegi aru, et nad on rasedad.
Varem on kohtud blokeerinud teiste osariikide sündimata laste tapmise keelamise seadused, kuid Texase seadus erineb selistest edutult lõppenud algatustest, sest seaduse esmasteks jõustajateks on eraisikud, kes saavad kriminaalprokuröride asemel esitada vastava kaebuse sündimata laste tapmise kohta.
Justiitsministeeriumi ametnikud on kontaktis Texase osariigi föderaalprokuröride ja FBI piirkonna kontoritega, et vajadusel föderaalseaduseid jõustada.
"Ministeerium tagab föderaalsetele seaduse jõustamise institutsioonidele vajaliku toe kui mõnda sündimata laste tapmise kliinikut või viljakustervise keskust rünnatakse," kinnitas Garland. "Me ei luba FACE seaduse alusel rakendada vägivalda nende kallal, kes soovivad saada viljakustervise (reproduktiivse tervise) teenuseid, nende füüsilist takistamist või sündimata laste tapmise asutuste vara kahjustamist."
Ameerika Ühendriikides on sündimata laste tapmisest saanud miljarditööstus ja tööstusharu üks suurimaid tegijaid on Planned Parenthood (planeeritud lapsevanemlus) konglomeraat, millel on üle riigi ligikaudu 600 sündimata laste tapmise "teenust" osutavat kliinikut ja "tervisekeskust". Peale USA tegutseb organisatsioon veel 12 riigis.
Planned Parenthood on algusest peale olnud eugeeniline projekt, mille sihikul on olnud eriti värvilised inimesed. Konglomeraadi üks asutaja Margaret Sanger algatas 1939. aastal ettevõtmise, mis sai nimeks Neegriprojekt (The Negro Project) ja mille eesmärgiks oli, et võimalikult vähe lapsi sünniks armetutesse oludesse, milles 20. sajandi alguse USA must elanikkond valdavalt elas.
Tumedanahalisi on USA elanikkonnast 14 protsenti. 2014. aasta sündimata laste tapmise teenuse uuring väidab, et 39 protsenti teenuse tarbijatest olid valged, 28 protsenti mustad, 25 Ladina-Ameerika päritolu, kuus protsenti aasialased või pärit Vaikse ookeani saartelt ja kolm protsenti muust rassist.
2015. aasta USA Kongressi poolt avaldatud ülevaade väidab, et alates 1973. aasta abordid riiklikult seadustanud Roe vs Wade'i Ülemkohtu otsusest on riigis tapetud 54 miljonit sündimata last. Kõige kõrgem on sündimata laste tapmise määr mustas elanikkonnas. 2011. andmed näitavad, et toona tapeti 1000 elussünni kohta 474 musta sündimata last.
Toimetas Karol Kallas