Jürgen Ligi püüdlused lämmatada erakoolide elujõudu on saanud valitsuse vahetusega tõsise tagasilöögi. Foto: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix

Uus valitsuskoalitsioon kavatseb muuta erakooliseadust nii, et eelmise valitsuse poolt Jürgen Ligi nõudmisel ette nähtud erakoolide tegevustoetuse vähendamine ja tulevikus sellest üldse loobumine jääks ära, kuna haridus- ja teadusminister Mailis Repsi hinnangul olnuks see ebaõiglane ja põhjendamatu, vahendab ERR.

Uue valitsusliidu programmis on 2018. ja 2019. aastal erakoolide täiendavaks toetuseks ette nähtud 3 miljonit eurot, 2020. aastal aga lausa 10 miljonit eurot.

Repsi sõnul on nende numbrite taga on kaks kokkulepet, millest esimene puudutab seda, et minister tutvustab varsti erakoolide seadust, kus hetkel 75 protsendi suurune erakoolide tegevustoetus tõstetakse tagasi 100 protsendi peale.

"Teine asi on see, et see jätkub ka pärast 2019. aastat. Hetkel, nagu me teame, lõpetab see seadus rahastamise üldse pärast 2019. aastat," sõnas ta.

Muudatus on Reps kinnitusel vajalik, kuna varasem kord oli ebaõiglane ning uue valitsuse hinnangul on erakoolid lahutamatu osa koolivõrgust. Ta selgitas, et kui välja arvata Audentese, Rocca al Mare ning Sakala erakool, siis on kõik erakoolid valdavalt kas kristliku kallakuga, esindavad alternatiivpedagoogikat, tegelevad erivajadustega lastega või hoiavad väikeklasse neile, kellele mingil põhjusel suurem klass ei sobi.

"Kõik osapooled olid nõus, et neid koole on vaja hoida ja on vaja leida lahendus, et me sellist alternatiivset haridust aktsepteerime, hoiame ja säilitame, kuid ei tekita samal ajal olukorda, kus ühtluskooli printsiip ära kaob," rääkis Reps.

Eelmine valitsus lubas, et erakoolide toetuse vähenemisel vabanev raha suunatakse õpetajate palgafondi. Repsi hinnangul pole see aga tõsiseltvõetav selgitus, sest erakoolide toetust vähendades aeti pigem kiusu. Õpetajate palgatõusuks on Repsi kinnitusel eraldi raha ning see ei pea tulema erakoolide rahastamise arvelt.

Eelmises valitsuses haridusministrina tegutsedes seisis Jürgen Ligi kodanikuühiskonna proteste eirates paindumatult selle eest, et erakoolidelt võetaks tegevustoetus ära.

Muu hulgas süüdistas Ligi erakoolide pidajaid ja esindajaid valetamises, demagoogitsemises, küünilisuses ja erahuvide esitlemises avaliku huvi pähe. Erakoolide tegevuskulude hüvitamise tembeldas ta aga "lolliks süsteemiks" ja "häbiväärseks raha põletamiseks".