Foto: BigStockPhoto

Saksamaal on sõnavabadusse uskujaid kõige rohkem Roheliste toetajate hulgas. 60 protsenti rahvast leiab siiski, et liiga vabalt lõugade laksutamine pole ohutu ja sõnu seades tuleb olla valvas.

Allensbachi Arvamusuuringute Instituudi (Instituts für Demoskopie Allensbach; IfD) ja Meediauuringute Instituudi Media Tenor (Medienforschungsinstituts Media Tenor) läbi viidud uuringust selgub, et aasta-aastalt tunneb üha vähem Saksamaa inimesi, et nad võivad oma poliitilisi vaateid vabalt avaldada. Tajutud sõnavabaduse määr küündis kõige kõrgemale 1950ndatel ja sealt alates on see langenud. Uuringu autorid tõdevad, et suuresti on sõnavabaduse tunnetatud kadumise taga meediakliima, vahendab Zeit Online

Punane graafik: võin vabalt rääkida. Sinine: parem on olla ettevaatlik Allikas: IfD

44 protsenti küsitlusele vastanutest leiab, et oma arvamuse väljendamise puhul tuleb olla ettevaatlik. Ainult 40 protsenti arvas, et nad võivad oma arvamust vabalt avaldada. 

Kui 1990. aastal langes Berliini müür, vastasid 78 protsenti inimestest sõna- ja arvamusvabaduse küsimustele jaatavalt. Nimetatud väärtust hinnati suhteliselt kõrgelt ka Gerhard Schröderi valitsuse ajal. Oma mõtteid hakati vaka all hoidma Angela Merkeli võimule saades. Tänase Saksamaa "valgusfoori" (Sotsiaaldemokraadid, Rohelised ja Vabad Demokraadid) valitsuse ajal on sõnavabaduse tajumine jõudnud ajaloolisesse madalseisu.

Selgelt eristuvad erinevad vanusegrupid. 16- kuni 29-aastaste seas leiab 50 protsenti vastanutest, et võivad rääkida vabalt, mida elust arvavad. Vanematest inimestest arvab 36 kuni 38 protsenti, et sõna on vaba. Teiselt poolt leiab 51 protsenti 45- kuni 59-aastastest, et oma poliitilistest vaadetest rääkides tuleb olla ettevaatlik. 16- kuni 29-aastastest arvab samamoodi 32 protsenti.

Samuti on märkimisväärne lõhe erineva haridustasemega inimeste vahel. Alg- ja keskharidusega inimestest leidis ainult 28 protsenti, et nad võivad oma arvamust vabalt avaldada. Kõrgema haridusega inimeste seas uskus sõnavabadusse 51 protsenti vastanutest.

Sõnavabaduse tajumise juures mängivad rolli lisaks poliitilised eelistused. 62 protsenti AfD ja 57 protsenti Vabade Demokraatide (FDP) poolt hääletajatest arvab, et oma arvamust avaldades peab olema ettevaatlik. Sotsiaaldemokraatide toetajatest arvab nii 46 protsenti, Vasakpartei (Linke) pooldajatest 45 ja CDU valijatest 43 protsenti. Roheliste toetajate seas on arvamus, nagu sõna oleks vaba, võtnud maad kõige enam ja selles on kindlad 75 protsenti vastanutest. 19 protsenti nende valijatest vastas, et oma mõtteid väljendades tuleks olla hoolikas.

Toimetas Karol Kallas