Reformierakondlasest riigikogu liige Eerik-Niiles Kross. Foto: Facebook

Reformierakondlasest riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kirjutas 2021. aastal, et tuleb lõpetada "antivakserite" sallimine ning rakendada nende vastu karmimat kätt. Näiteks tuleks vaktsineerimine muuta kohustuslikuks kõigile meditsiini-, haridus- ja teenindussektori töötajatele.

Kross kurtis, et Eesti vaktsineerimistempo on liiga aeglane, mistõttu kipub murenema meie kuvand kui hästi organiseeritud, ratsionaalsest, efektiivsest intelligentse elanikkonnaga e-riigist.

Seetõttu arvas ta, et aeg on lõpetada vaktsineerimise teemal "vandenõuteooriate levitajate" ja "hirmude külvajate" suhtes tolerantsus.

"Vaba ühiskonnana oleme niigi sunnitud taluma inimeste õigust oma lollust avalikult eksponeerida. Tolerantse inimesena olen valmis kaitsma ka igaühe õigust riskikäituda – ennast surnuks juua, suitsu teha, ilma kiivrita rattaga sõita ja loomulikult ka valitsust kritiseerida. Vaktsineerimisest keeldumine ei ole sedasorti käitumisega aga võrreldav," kirjutas ta tunamullu.

Seejärel väidab aga Kross, nagu oleks ammu toetamist leidnud asjaolu, et vaktsiinivastast desinformatsioonikampaaniat kogu läänemaailmas finantseerib Kreml läbi mitmesuguste erioperatsioonide.

Samuti kasutavad Krossi arvates "paremradikaalid" antivaktsineerimise teemat ära "arutus võitluses müstilise süvariigiga".

Seejärel väidab aga Kross, nagu oleks vaktsineeritud inimesel vähemalt 200 korda väiksem risk ise nakatuda ning vähemalt ka 200 korda väiksem risk ise teisi nakatada, mida ta peab ühiskonna seisukohast veel olulisemaks.

Kuigi Kross on nõus, et vaktsineerimist üldiselt kohustuslikuks teha ei saa ning inimestel peaks jääma võimalus ise langetada vastutustundlik ja informeeritud otsus, on ta samas ka seisukohal, et vaktsineerimisvastaste suhtes tuleks rakendada karmimat kätt.

"Küll aga olen jõudnud seisukohale, et meie kõigi tervise ja majanduse kestmise ning elu edasimineku huvides on vajalik võtta vaktsiinidest keeldujate ja ka vaktsineerimisega viivitajate suhtes senisest märksa rangem hoiak. Jah, riik ei saa keelata osadel inimestel olla arutu. Aga riik peab ja saab minimeerida arutute inimeste põhjustatud ohtu arukate inimeste tervisele ja elule," kirjutas Kross.

Seejuures olevat valitsuse ülesanne inimesi vaktsineerimise teemal aktiivselt teavitada ja vaktsineerimist võimalikult efektiivselt korraldada.

Järgnevalt pakkus Kross välja erinevaid meetmeid vaktsiinivastastest väidetavalt tuleneva kahju vähendamiseks ja vaktsineerimistempo tõstmiseks. Esimese meetmena pakkus ta välja, et vaktsineerimine tuleks muuta kohustuslikuks kõigile meditsiini-, haridus- ja teenindussektori töötajatele.

Samuti ei saavat valitsus, mille prioriteet on Eesti elanikkonna vaktsineerimine, endale lubada oma kooseisus antivakserist ministrit, viidates toonasele keskerakondlasest kultuuriministrile Anneli Otile. Seetõttu kutsus ta Keskerakonda üles teda mõne vaktsineeritud erakonnakaaslasega asendama.

Kross leidis ühtlasi, et inimene, kes keeldub omal valikul vaktsiinist, peab andma selle kohta allkirja ning kaotab seega koroonaravi vajaduse korral Haigekassa kindlustuse. "Kui tahad "ise vastutada", siis ole valmis oma ravi eest ise ka tasuma," kirjutas ta.

Kross väljendas ka seisukohta, et inimest, kes on keeldunud vaktsiinist ja seab sellega väidetavalt teisi inimesi nakkusohtu, on võimalik vastutusele võtta karistusseadustiku paragrahvi 192 alusel.

Vastav paragrahv sätestab, et "nakkushaiguse- või loomatauditõrje nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud eriti ohtliku nakkushaiguse või eriti ohtliku loomataudi leviku oht, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega".

Ühe meetmena pakkus Kross välja ka selle, et avalikesse hoonetesse tohiks pääseda ainult vaktsineeritud isik või negatiivse tulemusega PCR-testi esitamisel. Samuti tuleks tema arvates avalikke teenuseid osutada ainult vaktsineerimispassi või negatiivse testi esitamisel.

"Mitmesuguste toetuste saajatele, taotlejatele, dokumentide taotlejatele tuleks sisse seada vaktsineerimisvõimalus. Ühtlasi teha avaliku teenuse osutamine võimalikult laialdaselt seotuks eelneva vaktsineerimisega," kirjutas ta täiendavalt.

Üheks tema ettepanekuks oli ka see, et tähtajalise elamisloaga inimesed võiksid kaotada oma elamisloa, kui keelduvad vaktsineerimisest.

Samuti pakkus ta välja, et võiks kaaluda vaktsineerimispunktide avamist kohalikel valimistel: "Inimene, kes tuleb valima ja ei ole vaktsineeritud, saab minna kõrvaltuppa süsti saama."

Toimetas Martin Vaher