Eesti maksumaksja peab ilmselt Rail Balticusse raha juurde pumpama

Illustratsioon: Bigstockphoto.com

Värske riskianalüüsi kohaselt peab Eesti riik suure tõenäosusega maksma Rail Balticule raha juurde, sest Euroopa Liidu poolse rahastamise määr järgmisel finantseerimisperioodil ilmselt langeb. Projekti kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot, Eesti osa selles on 1,35 miljardit eurot, millest 85 protsenti peaks katma EL ja meil tuleks tasuda 268,5 miljonit eurot. Kui ELi-poolne rahastamine väheneb 80 protsendile, kujuneb Eesti omaosaluse suuruseks 320,6 miljonit, 60 protsendi puhul teeb see koguni 529 miljonit eurot.

“Rail Baltica tervikprojekti eelarve on viimaste hinnangute põhjal 5,8 mld eurot, millest projekti Eesti osa on ca 1,35 mld eurot. Kuigi projekti on kavas rahastada suures ulatuses EL-i kaasabil Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditega, on Eesti riigi osalus 85% ELi-poolse rahastamismäära korral siiski 268,5 mln eurot. Arvestades riskiga, et ELi-poolse rahastamise määr järgmisel finantseerimisperioodil langeb, samas kui projekti suuremad kulutused langevad just sellesse perioodi (projekti kõige kallim faas, ehitusfaas, on kavandatud algama 2020. aastal), siis on Eesti riigi poolse rahastamise suurenemine küllalt tõenäoline,” võib lugeda riskianalüüsist.

Kui ELi-poolne rahastamine väheneb 80 protsendile, kujuneb Eesti omaosaluse suuruseks 320,6 miljonit eurot, 60 protsendi puhul oleks see juba 529 miljonit eurot.

“Seega on projekti ELi-poolse rahastamise vähenemise risk üks olulisemaid,” öeldakse dokumendis.

Riskianalüüsi koostas firma Ernst&Young ning advokaadibüroo Triniti. Riskianalüüs läks maksma 48 000 eurot ja seda rahastas samuti riik.

Dokumendiga saab tutvuda siit.

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!