Kodanikena ei saa me nõustuda kohtuliku aktivismiga ja abielu tähenduse moonutamisega. Nii kaua, kui pahemliberaalne ideoloogia marsib sisse meie kõikidesse riiklikesse institutsioonidesse neid väänates ja moonutades, nii kaua on meie kui kodanike kohus seista sellele vastu eelkõige abielu ja perekonna kaitsel, ütles Markus Järvi Tallinna kohtumaja ees peetud meeleavaldusel.
Me elame absurdsel ajastul. See ajastu tingib olukorra, kus mina, kes ma kahtlemata pole õiguse spetsialist, olen sunnitud kodanikuna seisma siin, Tallinna kohtumaja ees ja tuletama Eesti vabariigi kohtunikele, täpsemalt Tallinna ringkonnakohtu kohtunikele Virgo Saarmetsale, Maret Altnurmele ja Kaire Pikamäele meelde Eesti perekonnaseadust, mille paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning paragrahvis 10 sedastatakse, et abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud.
Vähe sellest, me elame nii absurdsel ajastul, et ka juriidikas harimatu kodanik peab puhtalt selle pärast, et Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe tegid otsuse kanda Eesti rahvastikuregistrisse Rootsis sõlmitud nn homoabielu, tuletama nende seinte taga tegutsevatele Eesti vabariigi kohtunikele meelde rahvusvahelise eraõiguse seaduse seletuskirja. Selles on seadusandja öelnud, et välismaal sõlmitud nn homoabielud on vastuolus Eesti avaliku korraga ning seetõttu ei kuulu need meie riigis tunnustamisele kehtivate abieludena.
"Eesti avaliku korraga ei ole kindlasti ühitatavad näiteks sellised välismaised seadusesätted, mis piiravad isikute põhiõigusi ja -vabadusi, lubavad samasooliste abielu või polügaamiat, näevad ette asjaõigusi, mis ei ole vähimalgi määral ühildatavad Eesti asjaõigusega, jne" ütleb seadusandja rahvusvahelise eraõiguse seaduse seletuskirjas.
Ent selleks, et olla täna siin, Tallinna kohtumaja ees, pole tegelikult vaja juriidilist eriharidust. Piisab, et olla lihtsalt loomuseaduse kõige elementaarsematele baasprintsiipidele avatud inimene ja vastutustundlik kodanik.
Me oleme siin selle pärast, et tunnistada kõige elementaarsemat tõde: abielu on mehe ja naise vaheline liit ning mitte kellelgi – ei poliitikutel, kohtunikel ega ühelgi riigil – pole õigust seda fundamentaalset tõde oma otsustes ja seadustes väärata.
Meie liik, koos paljude teiste liikidega, jaguneb kaheks bioloogiliseks sooks, meheks ja naiseks, mis on mõeldud täiendama teineteist ja mille vastastikuses armastuses sünnib kõige imelisem asi üldse: uus elu. See reaalsus, et me oleme kas mees või naine, on elementaarne bioloogiline, füüsiline, olemuslik, metafüüsiline antus. See on antus, mille osapooled täiendavad teineteist ning annavad seeläbi vastastikku teineteise soolisusele mõtte ja tähenduse. Selle reaalsuse kõige fundamentaalsemaks sümboliks ühiskonnas on mehe ja naise vaheline elukestev abielu, millele rajaneb perekond. Perekond on aga iga ühiskonna ja riigi alusvundament.
Need asjad, millest ma siin räägin, on nii elementaarsed, et vähegi normaalses kultuuris ja ühiskonnas ei peaks me neid kogu aeg välja ütlema, veelgi vähem aga nende kaitseks meeleavaldusi korraldama. Jah, tegelikult ei peaks me siin üleüldse viibima. Selle asemel, et korrutada Eesti Vabariigi ühe kohtumaja ees neid elementaarseid tõdesid, peaksime tegelema hoopis teiste asjadega: arendama kultuuri, kirjutama romaane, ehitama katedraale, külvama vilja, rajama koole ja ülikoole.
Kuna meie ühiskonda on aga külvatud revolutsioonilise ja inimvaenuliku ideoloogia seeme, siis just siin on hea näide, kuidas see seeme arenedes halvab ühiskondliku arengu, kuna selle asemel, et tegeleda olulisega, on terved ülikoolide fakulteedid, parlamendisaalid ja nüüd ka kohtumajad mõttetute vaidluste pantvangid, kas mees on ikka mees ja naine on ikka naine, kas abielu on ikka mehe ja naise vaheline liit, või mitte. Loomulikult on!
Abielu on mehe ja naise vaheline liit, mis rajaneb sugude vastastikusel täiendamisel. Me võime selle antuse vastu mässata ja märatseda, selle ees sipelda ja vingerdada, ent meie ette asetatud objektiivset fakti ennast see ei muuda. Me võime jutustada hullumeelset sootuse ideoloogiat, nagu seda teeb endine võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper, kelle jaoks on sooline eristus kui selline juba fashismi väljendus. Tema käsitluses voolab ja virdab inimese soolisus, nagu poleks keha kui sellist üleüldse olemaski, vaid inimene oleks vaid vaim, kes saab endale iga hetk mõne suvalise ja pahatihti haiglase rolli välja mõelda. Sellisel juhul kattuksid sooliste identiteetide paljususe piirid vaid haiglase vaimu fantaasia piiridega.
Aga ei! Kodanikena ei saa me nõustuda loomuseaduslike baasprintsiipide väänamisega. Jah, meil oleks ka paremat teha, kui siin kohtumaja ees meelt avaldada, ent nii kaua, kui pahemliberaalne ideoloogia marsib sisse meie kõikidesse riiklikesse institutsioonidesse neid väänates ja moonutades, nii kaua on meie kui kodanike kohus seista löögi all olevate kultuuri alusväärtuste kaitsel.
Me oleme täna siin, et öelda teile, kohtunikud: tehke teie sedasama. Kaitske meie kultuuri alusväärtusi, õigusriigi põhimõtet ja Eesti avalikku korda ja ärge lõhkuge seda! Ärge alluge ideoloogilisele diktaadile, ärge väänake seadust, ärge lammutage meie ühiskonna moraalset alusvundamenti! Kaitske abielu ja perekonda, teenige õiglust ja hüve, mitte omakasu ja väärastunud ideoloogiat! Mõistke õiget kohut ja ärge andke maad väärusele! Tunnetage endi õlul vastutust selle väikese rahva ja tema saatuse ees! Kaitske seda, mida paljud ründavad, ent mis on nii tähtis meie rahva, keele ja kultuuri edasikestmisel: abielu ja sellele rajanevat perekonda!