Eesti LGBT Ühingu juht süüdistab avaliku küsimuse püstitanud meestearst Margus Punabit solvamises

Dr Margus Punab küsib, et miks peaks ta oma kabineti uksele sellise homoaktivistide poolt saadetud sildi kleepima. Allikas: Margus Punabi Facebooki sein

Tuntud meestearst Margus Punab postitas Facebooki nn LGBT-kogukonnale suunatud küsimuse, miks peaks tervishoiuteenuse osutaja oma kabineti uksele või üldiselt kliinikus nähtavale kohale panema vikerkaarevärvilise sildi, et kõik on teretulnud. Sellele järgnesid homoaktivistide ägedad süüdistused solvamises.

“Miks peab Teile eraldi ütlema, et ka homoseksuaalid on oodatud? Kas ei piisa sellest, et kõik inimesed, meie puhul siis eelkõige mehed või ennast meheks pidavad inimesed, on teretulnud,” küsis Punab.

Punabi sõnul tegelevad nn seksuaalvähemused iseenese stigmatiseerimisega:

“Sisuliselt – miks te ennast ise stigmatiseerite? Kui ma paneks sinna kõrvale mõne teisele vähemusele suunatud, näiteks afro-ameeriklase näoga samasisulise pildi, siis seostuks see ju otseselt teatud negatiivsete väärtushinnangutega. Aidake mind palun aru saada!” kirjutas Punab, kelle sõnul diskuteerivat ta koos kolleegidega, mida haiglasse saadetud kleebistega peale hakata.

Postituse all võtavad aktiivselt sõna mitmed homoaktivistid, teiste seas Vabaerakonnast välja visatud Jevgeni Kristafovitš, hiljuti ERR-i portaalis plagieeritud artikli avaldanud Evelyn Höglund, üks nn geikristlaste juhtfiguuridest, EELK avalike suhete komisjoni liige ja ERR-i saatejuht Meelis Süld ning sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku rahastust nautiva Eesti LGBT Ühingu juht Kristel Rannaääre.

“See on arsti avalik deklaratsioon, et tal ei ole eelarvamusi. Või ma pean siin tsiteerima seda lolli peaarsti ühest Tallinna kliinikust, kes aastaid tagasi lehtede veergudelt teatas, et homoseksuaalsus on hälve sest talle okupatsiooniaegses TRÜs niimoodi räägiti?” kirjutab Kristafovitš.

Talle vastab perearst Karmen Joller, kelle sõnul on arstide jaoks elementaarne, et patsientidesse suhtutakse eelarvamustevabalt ning et peaks pigem oma uksele sildi panema need arstid, kes eelarvamustevabad olla ei suuda.

Vastuseks Kristafovitši väitele, et sildi uksele panemisega tuleks ühiskonnale saata positiivne sõnum heast suhtumisest nn LGBT inimestesse, kirjutas Joller: “Ikkagi ei pane ma mitte kunagi sellist silti oma uksele.”

Kirjanikuna kätt proovinud Sass Henno avaldab aga homoaktivistide initsiatiivile toetust, öeldes et “[n]eid on nii palju ajalooliselt mõnitatud, et nyyd tuleb neid julgustada ja kaitsta lihtsalt seda rohkem.”

Talle sekundeerib Meelis Süld, kelle sõnul oleks temal kui “gay mehel” küll sellist silti nähes meestearsti juures hea meel:

“[S]est kui probleem on seotud näiteks seksuaaleluga, siis ei ole mul tarvis hakata ümber nurga ääri-veeri rääkima, osa asju võib-olla ka rääkimata jättes, sest esimene mõte on ikkagi, et ei tea, kuidas see tohter minusse võib suhtuda, kui teada saab. Miks me endid stigmatiseerimine? Ma arvan, et see on ikkagi pikaajalise väljaspoolt tulnud stigmatiseerimise tulemus, mida üleöö ei muuda. Tõenäoliselt oleks sellest sildist isegi rohkem kasu biseksuaalsetele meestele, kes on pimedamas kapis.”

Kõige jõulisemalt sekkub aga vestlusse Kristel Rannaääre, kes toonitab, et kõnealuse sildi peaks oma uksele panema inimene, “kes teadvustab LGBT+ kogukonda ja omab tööks vajalikku minimaalselt teadmist LGBT+ kogukonnast. Ja ma eeldan ka seda, et küsimuste korral pöördub endast lugupidav professionaal kogukonda esindava ühingu poole, mitte oma FB seinale. Kui meditsiinivaldkonnas töötav inimene ei tea, miks seda silti oma uksele kleepita, siis on parem seda tõesti mitte teha.”

Dr Punabi tähelepaneku peale, et “Arrogants vist õilistab huvigruppe”, järgneb tähelepanuväärne mõttevahetus, mis väärib oma märgilisuses tervikuna väljatoomist.

Rannaääre:

“Teie postitus on solvav. Selle asemel, et lugeda uuringut, pöörduda huvigruppi esindava ühingu poole, te lihtsalt solvate inimest, kes juhib probleemile tähelepanu. Tuletan lahkelt meelde, keegi ei sunni teid seda silti kasutama, keegi pole ka oodanud, et Teie seda silti kasutate.”

Punab:

“Huvitav! Mina ei oska küll solvangut välja lugeda. Esitasin üsna konkreetsed küsimused, millele vastused saavad olema oluliseks sisendiks reedesel koosolekul Kliiniku üldisema seisukoha kujundamisel. Tänan kõiki neid, kes asjalikult vastanud – eelkõige Meelis Sülda. Kas antud juhul on tõesti probleemiks küsija sugu? Saan aru, et LGBTQ kogukond ei oota TÜK Meestekliinikult homomeestega tegelemist. Panen kõrva taha … aga olen jätkuvalt pisukese hämmingus.”

Rannaääre:

“Kõik saab alguse teema püstitusest. Meestearsti juurde ei tule vaid eelkõige mehed ja inimesed, kes peavad ennast meheks. Teie juurde tulevad mehed (olgu nad siis cis- või transsoolised). See sõnastus on juba VÄGA solvav, et te ütlete, et keegi peab ennast meheks. Need asjad ei ole nii, et ühed on mehed ja teised peavad ennast meesteks. [toimetuse rõhuasetus] Teiseks, meestearsti juurde tulevad ka transsoolised naised, kes ei ole läbinud sookorrigeerimise operatsiooni. Lisaks inimese soo teemale on oluline arstil teada ka seda, et kõik ei ole heteroseksuaalsed ja seda tuleb teadvustada. Teema püstitus paneb mind ka väga muretsema, et arst ei teadvusta LGBT+ kogukonda ja tegelikult ei soovigi teadvustada.”

“See sõnastus on juba VÄGA solvav, et te ütlete, et keegi peab ennast meheks. Need asjad ei ole nii, et ühed on mehed ja teised peavad ennast meesteks.” – Kristel Rannaääre, Eesti LGBT Ühing

Selle peale teatab end homona identifitseerib Andres Tam:

“Marguse postituses ei ole midagi solvavat. Mul homona on ausalt öeldes juba kopp ees sellest ohvrimentaliteedi kultiveerimisest. Ei ole homod ainukesed, kellel elus on raske ja keda diskrimineeritakse. Küll aga oleme me üks vähestest vähemustest, kelle ümber käib selline trall, et anna olla. Küll tehakse meile mobiilirakendused, et oleks kergem kaebusi esitada. Küll muudetakse seadusi selliseks, et homole peab igaüks peavarju andma, aga paksmao või punapea võid välja visata. jne jne jne, Selle asemel, et vingumist õpetada, võiks hoopis enda eest seismist õpetada.”

Rannaääre:

“Järelikult ei ole te kursis, mis LGBT+ kogukonnas toimub. Enda ja oma tuttavate kogemus ei ole kogu kogukond. Lisaks räägite te endast kui homomehest, mina aga juhin tähelepanu suuresti transsoolistele inimestele. Need on kaks täiesti erinevat asja. Ja mitte keegi ei virise siin, vaid ma annan arstile infot, mida arst tegelikult ise omama peab. Kui teie ei vaja äppi, et teavitada vihakuriteost, siis on teil elus hästi läinud. Suuremal osal LGBT+ kogukonnal ei ole nii hästi läinud. Näiteks registreeriti Baltic Pride ajal ja järel üle 20 vihakuriteo, mis olid just LGBT+ kogukonna suunas. Ja taandada kogu LGBT+ kogukond homomeestele on ääretult lühinägelik. Väidate, et tegeleda tuleb LGBT+ kogukonnaga.. Palun minge tutvuge, mis tööd teeb LGBT ühing, enne kui ütlete, et LGBT+ kogukonnaga ei tegeleta. Ühingu kolmest põhivaldkonnast on üks just suunatud kogukonna jõustamisele, mis sisaldab üritusi, koolitusi, tugigruppe, kogukonna keskust, nõustamist jpm. LGBT+ kogukonna jõustamisel on kaks otsa – LGBT+ kogukonnaga tegelemine ja tegelemine inimestega, kes oma töös puutuvad kokku LGBT+ kogukonnaga. Kui teie ei vaja kaitsvaid seaduseid, siis on hästi. Mina vajan, tahan neid ja mul on neid õigus ka saada.”

Punab:

“Kas Teie poole võib pöörduda vaid “õigeid”, Teie endi poolt kehtestatud termineid kasutades. Jah, ka mina olen lugenud NG hiljutise numbri vastavat artiklit. Aga, vabandust, ei hakka ma kunagi heteromehi cis meesteks nimetama. Julgen arvata, et isegi kilbile tõstetud transsoolisuse teemadel võiksime meie oma kliinikust teile loenguid lugeda, mitte vastupidi.”

Andres Tam:

“Aga mina eeldan, et ei ole vaja tegeleda pidevalt selle rasvase joone tõmbamisega inimeste vahele. Seksuaalsus on väga oluline inimese enda jaoks, aga ühiskonnas laiemalt, pole sel mingit tähtsust, kes kellega ja kuidas. Seetõttu pole mu meelest mõistlik ka avalikus ruumis kuidagi meid eristada, ei kleepside ega paraadidega. Ebamugavuste talumine ongi elu normaalne osa. Me kõik talume ja oleme sunnitud ebamugavusi (solvanguid, pilkeid, vihjeid, nalju, jms). Väide, et suuremal osal lgbt kogukonnast ei ole nii hästi läinud. Kui hästi? Mina väidan vastupidi, et suuremal osal ei ole elus mingeid probleeme või vähemalt mitte suuremaid, kui ükskõik kellel teisel. Uuring, mille tulemused põhinevad 28 süvaintervjuu analüüsil Eestis elavate LGBTQ inimestega, ei ole ka kuigi tõsiseltvõetav ja selle põhjal ei saa üldistusi teha, kuna valim on liiga väike. Lisaks oleks ammu aeg eraldada LGBT kogukonnast T, sest nendega on tõesti igasugu probleeme. Ja ma ei mõtle seda halvustavalt, vaid päris tõsiselt. Neil on niipalju selliseid probleeme, mida LGB kogukonnal ei ole ja need nende probleemid heidavad ka LGB inimestele varju. 🙂 Väga tore on see, et meil on LGBT ühing ja kõik, kes tunnevad, et abi vajavad, saavad sinna pöörduda, aga see pidev nutt ja hala, kui sitasti kõik on, on ka liiast. Saaks selle kooseluseaduse rakendusaktid vastu võetud, siis olekski meil kõik olemas ja saaks rahulikumalt, ilma paraaditsemiseta elada näiteks.”

Rannaääre:

“Heteromees ei ole cis-sooline mees, need on kaks erinevat asja. Aitäh pakkumast loengut, aga ma käin ise meditsiinitöötajaid selles valdkonnas koolitamas. Küsimus ei ole selles, kas terminid on õiged, kui keegi sellel teemal räägib. Vaid küsimus on selles, et kui inimene ei tea, mida LGBT+ tähendab, siis ta ei saa ka öelda, et see silt on stigmatiseeriv või anda hinnangut, milline kõnepruuk on solvav ja milline ei ole.”

Lõpetuseks teatab Rannaääre, et “[e]i ole mõistlik arutada, kui inimestel ei ole soovi mõista”, mille peale vastab Punab lakooniliselt: “Õige, Kristel! Ei ole mõtet.”

Vaata arutelu terviklikult dr Margus Punabi Facebooki seinalt.

Mul on küsimus LGBT kogukonnale. Miks peaks tervishoiuteenuse osutaja oma kabineti uksele või üldiselt kliinikus nä…

Posted by Margus Punab on 6. detsember 2017. a.

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!