Läheneb päev, mil Soome pealinnas kohtuvad kaks presidenti. Keegi ei kiirusta ennustama kohtumise tulemust, ka mitte selle sisu. Donald Trump on Brüsselis näidanud end osava kõneluspartnerina ja võib arvata, et ta mõistab kõneleda ka ka oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga.

The Guardiani kolumnist Natalie Nougayrède on pessimistlik Trumpi ja Putini kohtumise osas ja arvab, et ainus võitja on sellel Putin. Igal juhul on tema arvates tegemist natsionalistlike populistide kokkusaamisega.

Trumpi Ühendriikide-keskset poliitikat nimetab Soome riigimeedia egoistlikuks ning mõlema maa juhi tegevust kui suurt võimalust lolluste kordasaatmiseks. Käibele on võetud sõnapaar “Trumputin”, mille eeskujuks on näiteks Brexit (Britain ja exit) ja Brangelina (Brad Pitt ja Angelina Jolie), ning väidetakse, et Helsingis kohtuvad “maailma suurim 5-aastane, kes ei salli vasturääkimist, ja malemeister”. Uudissõna “Trumputin” võib mõista kui asjatut põristamist ehk “palju kära ei millestki.”

Milline on siis Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putin (VVP) inimesena? Tema üheks iseärasuseks on see, et kolides uude kabinetti ei ole ta kordagi muutnud selle sisustust, ei ole vahetanud mööblit ega seda lasknud ümber tõsta. Vähe on levinud teave sellest, et Putini presidendiks saades põles maha tema suvila koos kõige seal oleva varaga ja hoiustega. Pereliikmed pääsesid vaevu. Tuhahunnikust leidis president oma kaelaristi tänu päikesekiirtele, mis selle asukoha paljastasid. Selle sündmuse järel kolis ta perega Moskvasse, kus algas tema poliitiline karjäär. Lugu suvila põlengust ja risti leidmisest jagas ta kohtumisel George Bush nooremaga.

Veel enne presidendiks saamist, aastal 1999, kirjutasid autorid Vassili Šestakov ja Aleksei Levitski temast raamatu “Õpime džuudot koos Vladimir Putiniga”. VVP on meistersportlane sambos ja džuudos on tal must vöö. Vanemad ei kiitnud heaks Volodja võitluskunstide harrastamist. Ema pahutses pidevalt enne poja treeningule minekut: “Jälle lähed kaklema”. Peale ida võitluskunstide harrastab Putin ka mäesuusatamist. Kui ei oleks toimunud tema ametissemääramist, oleks ta eralennuga suundunud Kamtšatkale, kus ta oleks saanud kogeda lendu helikopteril teatud kõrgendikule ja sealt laskumist.

Peaminister Vladimir Putin näitab noorele sportlasele ette, kuidas asi käib. Foto: Scanpix

Üheks esimeseks VVP-st Läänes avaldatud raamatust oli Saksa ajakirjaniku Irene Pitschi teos “Pikantne sõprus”, mis ilmus 2000. aasta alguses ja milles kirjeldati Putinite abielupaari elu KGB kaastöölisena kunagises Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Toona oli lõppenud periood, mil VVP-st ei teadnud keegi suurt midagi. Seda enam jahitakse nüüd temaga koos kasvanud ja hiljem koos teeninud inimeste memuaare, millest mõningaid siinkohas ka heade lugejatega jagada saab. Kõrgeima võimuešeloni koridoridest leiame näiteks hulgaliselt inimesi, kes töötasid VVP-ga Peterburi linnavalitsuses – nende hulgas praegune peaminister Dmitri Medvedev.

VVP ristiti 1952. aasta novembris, mihklipäeval, Leningradi Issandamuutmise katedraalkirikus. Ta oli pere kolmas poeg. Kaks vanemat poega, kes sündisid 1930ndatel, surid lastena. Kasvas üles kolme pere vahel jagatud kommunaalkorteris ja mäletab ülisuuri rotte, kes pidasid maja koridoris jahti.

Tema vanaisa töötas peakokana Lenini juures riigijuhi linnaäärses majas. Mõned korrad pidi ta valmistama toitu ka Stalinile.

Koolis olid tal rahuldavad hinded keemias, füüsikas, algebras ja geomeetrias. Ükskord sõi ta kihlveo peale ära 14 ekleeri. Ta kaotas, sest kihlvedu oli sõlmitud 20 ekleeri peale. Ükskord vedas Volodja kihla, et riputab end 4. korruse rõdu väljapoole rõdu servast kinni hoides, ja võitis. Kooliperioodil karistati teda selle eest, et kippus aktiivselt tüdrukuid musitama.

1961. aastal pärast Stalini surnukeha mausoleumist välja viimist hakkasid paljud minema viskama endise palavalt armastatud juhi portreesid. Putini toonane koolikaaslane on meenutanud, et koos tulevase presidendiga võtsid nad ühe sellise portree kooli prügikastist ja õhtul riputas Vladimir selle oma kodumaja seinale. Sellest sündis kohutav skandaal.

Lapsena unistas VVP luuraja ametist ja temast sai KGB agent aastal 1975. Endise luurajana meeldib talle väga lugeda spiooniromaane: “Enim hämmastab mind see, kuidas üks inimene võib saavutada enam kui terve armee.” Kuna ta töötas Saksa Demokraatlikus Vabariigis, räägib ta vabalt saksa keelt, hästi inglise keelt, üks tütardest valdab aga vabalt hiina keelt.

Aastatel 1985–1990 töötas Putin Dresedni Sõpruse Maja direktorina.

Putinil on probleeme täpsusega. Tema endise abikaasa sõnul hiline VVP kohtingutele ja mitte 15–20 minutit, vaid ka poolteist tundi. Seejuures ootas neiu ta alati ära.

1974. aastal võitis Putin loteriiga sõiduauto Zaporožets, mis toona oli rahva seas igati popp sõiduriist.

Töötades koos Anatoli Sobtšakiga Peterburis võis VVP-d näha omapärases kostüümis (ent igati tavapärases toonases miljöös) – “Adidase” spordidressipükstes ja vaarikakarva pintsakus.

2001. aastal avaldas BBC arvamust, et Venemaal areneb peagi välja Vladimir Putini isikukultus. See on osaliselt ka tõeks saanud, arvestades pseudokristlikke tendentse, mille raames sektid kummardavad VVP kujutisega ikoone ning loovad pseudoreligioosset, VVP-le pühendatud hümnoloogiat.

Putinist endast sai 2000ndatel aastatel vene religioonifilosoofi Ivan Iljini austaja. Suuresti tänu presidendi pingutustele maeti filosoofi põrm 2005. aasta oktoobris ümber Donski kloostrisse Moskvas.

VVP kollektsioneerib juba ammu maakaarte ning postmarke väljapaistvate isikute portreedega. Hobideks on jaht ning kalapüük. 2015. aastal sukeldus batüskaafiga Musta mere põhja ning vaatles meie sajandil uppunud laevu. Varasemalt on ta sukeldunud Läänemere põhja. Tutvudes Mustas meres uppunud antiikse linna Thanagorisega, tõi veest välja kaks antiikset amforat, mis ta avastas varemete vahel.

Vladimir Putin 2011. aastal kahe amforaga. Foto: Scanpix

Kirglik kalastaja Vladimir püüdis Lõuna-Siberi vetest, ühest Tuva (kaitseminister Šoigu kodukant) järvest 21 kilose haugi. See saak üllatanud isegi kohalikku jäägrit. Kuidas on lood amforate leidmisega rannaäärselt alalt, mis on seni olnud põhjalikult uuritud, võivad täpsemalt öelda allveearheoloogid. Kalamehed aga tõmbavad haugiloo puhul parralleele Leonid Brežnevi kalalkäiguga praktiliselt kuivanud Araali meres, kus akvalangistid peasekretär Ljonale kalu konksu otsa pistsid ning garanteerisid sellega kalli külalise rahulolu nii visiidiga kui kohaliku parteiorganisatsiooni juhtkonnaga.

Putin mängib klaverit ja tema austajate väiteil on presidendi repertuaar üsna lai. Kriitikute arvates ei peaks ta aga oma pianistioskusi avalikult avalikult demonstreerima.

Aastal 2011 õppis Putin uisutama ja mängima hokit.

Putinit on välismaiste väljaannete poolt nimetatud väga üksikuks inimeseks (millega seletatakse tema fraasi “pärast Gandhi surma ei ole kellegagi rääkida”) ja sellega põhjendatakse ka tema tuntud loomaarmastust. Talle on kingitud hobuseid (sh kääbushobu Vadik), leoparde, kits Skazka ja tiigripoeg. Presidendi lemmikud on aga koerad. Hiljuti suri tema neljast koerast lemmikuim – kaitseminister Šoigu poolt kingitud must labrador Koni (Кони). Väidetavalt kasutab Putin oma lemmikuid ka psühholoogiliseks mõjutamiseks – mitteametliku kohtumise ajal künofoob Merkeliga Putini linnalähedases suvilas sisenes ruumi ootamatult Koni, kes ajas proua kantslerile hirmu nahka. Merkel säilitas rahu suurte pingutuste hinnaga. Putin küsis osavõtlikult: “Kas koer teid ei hirmuta?” Hiljem on VVP väitnud, et ei olnud teadlik Merkeli koertehirmust.

Vladimir Putin, tema koer ja endine kosmonaut Valentina Tereškova. Foto: Scanpix

VVP armastab kasutada mittenormatiivset sõnavara ka ametlike koosolekute ajal: “Uputada paraskisse” on üks nendest. Hiljuti veel oli populaarne väljend “Putin-krabi” ehk “Путин-краб” millest kujunes üks tema hüüdnimedest. Väljend sai kuulsaks pärast presidendi teleesinemist, milles ta väitis, et on kaheksa aastat rabanud tööd teha nagu galeeriori – “пахал, как раб на галерах”.

Aastal 2010 testis peaminister Putin autotootjate (ettevõte АвтоВАЗ) kodumaist sõiduautot LADA Kalina, millise sündmuse puhul lubasid endale keeleteritamist nii presidendi pooldajad kui oponendid, sest Venemaa autotööstusel ei ole praegu just parimad päevad.

Putinite abielu lahutati 2013. aastal. VVP varjab hoolikalt oma Euroopas õppinud ja seal elavate tütarde Jekaterina ja Maria eraelu. VVP-d on seostatud iluvõimleja Alina Kabajevaga, ent nii pressiesindajad kui asjaosalised ise on kuulujutud ümber lükanud.

Kuna Putini vanemad on mõlemad surnud vähki, kardavad tema austajad, et nende ihalusobjekti võib tabada sama saatus. President ise suhtub medikamentidesse skepsisega ja eelistab end ravida sauna, mee ja massaažiga.

VVP käekirja uurinud grafoloogid kinnitavad, et president ei või kiidelda kannatlikkusega, sallivusega ja inimeste psühholoogilise mõistmisega, eriti kehtivat see naiste puhul. On kangekaelne ja järeleandmatu. On äärmiselt kriitiline nii kogu maailma kui iseenda suhtes.

Tema presidendiks olemise ajal on natsionaliseeritud (st oligarhidelt võõrandatud ja mõnede arvates ka presidendi enda taskusse pistetud) 65% nafta- ja 95% gaasitööstusest.

VVP-d on välismaistes väljaannetes korduvalt nimetatud aasta persooniks ja mõjukaimaks isikuks. Aastael 2013 ja 2014 hõivas Putin esimese koha ajakirja Forbes reitingus kui “maailma kõige mõjukam isik”, jättes teisele kohale Barack Obama.

Putinist on vändatud 12 dokumentaalfilmi (“Неизвестный Путин”, “Товарищ президента”, “Система Путина”, “55”, “Стена”, “Путин, Россия, Запад”, “Мост над бездной”, “Dans la peau de Vladimir Poutine” / “В коже Владимира Путина”, “Настоящий Путин”, “Бумажная коронация”, “Поцелуй Путина”, “Я, Путин. Портрет”).

President Putin on tegelaskujuks mitmes Venemaal tehtud mängufilmis (“Рассказы”, “Гоп-стоп”, “Поцелуй не для прессы”, “Zомби каникулы 3D”, “Кухня в Париже” jt).

Teda on kujutatud ka joonisfilmides – “South park” ja “Griffins”.

Temast on lauldud mitu laulu – “Такого как Путин” (ansambel Стрелки), “Володя Путин” (ansambel МАО), “Письмо президенту” (ansambel Bad Balance) jt.

Putini on autasustatud mitmete kodu- ja välismaiste autasudega, nende hulgas Auleegioni Suurristiga, mitmete usuorganisatsioonide autasudega ja auhindadega saavutuste ees spordis. Ta on viie ülikooli audoktor, kaheteistkümne linna aukodanik ja tema auks on saanud nime paljud tänavad Venemaal.

Ja lõpetuseks anekdoot: Putin kimas maanteel 100 kilomeetrise tunnikiirusega, vaimustudes Kostroma kubermangu teede heast seisukorrast. Tema ees aga kihutasid kiirusega 200 km/h asfaldilaotur ja teetööliste brigaad.

Hea lugeja võib siis ise otsustada, kas BBC ennustus Vladimir Vladimirovitš isikukultusest on teoks saanud või mitte.

Päisefotol: Vladimir Putin ja Donald Trump (Scanpix)

Trump ja Putin Helsingis: Donaldist inimesena

 

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!