Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist neljateistkümnes.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnastele ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähistele on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes osa.
Teiste terviseaktivistide jaoks oli intellektuaalomandi ja tehniliste teadmiste jagamine võimaluseks tagada väiksemate võimalustega riikidele iseendaga hakkama saamine, mis aitaks neid ka järgmise kriisi puhul.
"Covidiga on sarnane kriis nagu Aidsiga, kus võiks olla hetk, kui me võime öelda … tänane patentide süsteem ja ligipääs ravimitele on ebaõiglane. Covidi kriis võib olla võimalus kõike muuta," rääkis Londoni Queen Mary ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Sophie Harman. "Selle asemel … nägime me Gavi sarnaseid organisatsioone, keda toetasid Euroopa Liit ja Ühendkuningriigi valitsus … mis keerutasid ja rääkisid meile, et asi, mida me teeme, on väga keeruka mittetoimiva süsteemi loomine."
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) seisis avalikult lahenduse eest, et Covidi ravimite, testide ja vaktsiinide intellektuaalne omand ajutiselt peatatakse nii, et neile pääseksid ligi ka madala ja keskmise sissetulekuga riigid. Siiski mainitud riikide kiire ligipääsu probleemi koheselt ei lahendatud.
2020. aasta mais lõi WHO Covid-19 tehnoloogiate fondi (COVID-19 Technology Access Pool, C-TAP), millega sooviti ravimiettevõtete jaoks luua mehhanism intellektuaalomandi ja tootmist puudutavate teadmiste jagamiseks. Ravimite patendifond on organisatsioon, mis annab võimaluse vabatahtlikult jagada ja ühte fondi koondada ravimite patendid, nagu seda tehti HIVi ravimite puhul ning mis pidi mängima keskset rolli litsentsitehingute hõlbustamisel.
Kuid James Love'i sõnul (vabaühendus Knowledge Ecology International) nägi Bill ja Melinda Gatesi Sihtasutus vaeva, et C-TAP vaktsiine ei hõlmaks. Sama kinnitas ka üks teine isik, kes on C-TAPi tegemistega kursis. "C-TAP ja Ravimite Patendisüsteemile öeldi 2020. aastal, et need hoiaksid vaktsiinidest kõrvale," jätkas ta.
Gatesite Sihtasutuse sõnul ei olnud vaktsiinide puhul intellektuaalomand probleemiks ja nii ei pea vaktsiinid olema osa uutest mehhanismidest, teab rääkida üks asjaga kursis inimene.
Toona süüdistasid maailma tervise eest seisjad C-TAPi läbikukkumises ja ravimiettevõtteid, et need ei jaga oma patente või ei taga oma ravimitele ning vaktsiinidele lihtsamaid litsentsitingimusi. Terviseaktivistide sõnul oli C-TAPi vastase kampaania taga Bill Gates, kes on kaitsnud intellektuaalomandit jõuliselt kogu oma karjääri jooksul.
Bill Gates ei olnud toona ainuke maailma tervisekogukonna liige, kes seisis intellektuaalomandist loobumise vastu. Seda toetasid Gavi, CEPI ja lääneriikide valitsused ei teinud selle heaks samuti midagi.
CEPI tegevjuht Richard Hatchett tunnistas 2021. aasta mais Economisti taskuhäälingusaates, et intellektuaalomand "võib olla üks barjääridest, mis takistab vaktsiinide tootmist". "Kuid ma arvan, et on olemas lahendused sellise üleilmse võimekuse loomiseks, mis ei nõua intellektuaalomandist loobumist," lisas ta selle järel.
Gavi tegevjuht Seth Berkley ei toeta samuti Covidi vaktsiinitehnoloogiate intellektuaalomandist loobumist. Ta rääkis 2022. aasta aprillis Kanada parlamendi välisasjade komitee ees, et intellektuaalomandist loobumine ei avaldaks mingit mõju vaktsiinidooside varem jõudmisele väikese sissetulekuga riikidesse. "Kriitiline teema on teadmised. Patendid ei ole siinkohal takistuseks," väitis ta.
Ravimiettevõtted hoidsid C-TAPist eemale. Päev enne intellektuaalomandi jagamise algatuse ametlikku algust andsid juhtivate ravimiettevõtete juhid ühise pressikonverentsi, kus ajakirjanik küsis C-Tapi loomise kohta.
Pfizeri direktor Albert Bourla rääkis: "Kuigi ma austan paljude inimeste, kõigi arvamust, siis ma arvan, et see [intellektuaalomandi jagamine] on mõttetu ja käesoleval ajahetkel samuti ohtlik".
Kuna C-TAP ei hakanud tööle, pakkusid ACT-A juhid välja lahenduse, mis sai nimeks Vaktsiinide võimekuse lahendus (Vaccines Capacity Connector), mis oli süsteem, mis lubaks maailma Covid-19 vaktsiinidega paremini varustada. Lahenduse eesmärgiks oli ravimitööstuste kaasamine ja vabatahtlik tehnoloogiate jagamine ning vaktsiinide toomisvõimekuse suurendamine madala ja keskmise sissetulekuga riikides, näitab Politico ja Welti käsutuses olev taustinformatsioon. Dokumendi metaandmestik näitab, et dokumendi autoriks oli üks WHO ametnik ja Genfi Tervisefailide andmebaas osutab, et selle kokku kirjutamises osalesid ka ACT-A töötajad.
Osa kavast nägi ette tehnoloogiasiirde fondi loomist, mis annaks madala ja keskmise sissetulekuga riikidele Covid-19 vaktsiinide tootmiseks vajalikud teadmised ja litsentsid. Fondi võimalusi kirjeldavas lühikokkuvõttes mainib dokument, et "intellektuaalomand ei ole [madala ja keskmise sissetulekuga riikide puhul] takistuseks."
ACT-A juhtimisse kaasatud vabaühenduste esindaja Fifa Rahman avaldas 2021. aasta märtsis toimunud kohtumisel muret Vaktsiinide võimekuse lahenduse teemal, tõstes esile, et sellesse on "jõuliselt kaasatud ravimitööstused ja madala ning keskmise sissetulekuga riikide kodanikuühendusi pole üldse kaasatud.
"Taustadokumendis seisab kummalisel kombel, et madala ning keskmise sissetulekuga riikide jaoks ei ole intellektuaalomand probleemiks, mis on selgelt vale, sest paljud madala ning keskmise sissetulekuga riigid on täna maininud intellektuaalomandit," rääkis Rahman ACT-A nõukogule.
Vaktsiinide võimekuse lahendus avalikult kunagi ei teoks ei saanud. Selle asemel käivitas WHO (2021. juunis) Lõuna-Aafrikas vaktsiinide jaotuskeskuse, mida toetasid Ravimite patendifond, ACT-A ja mitmed Euroopa valitsused. Tänaseks on jaotuskeskus loonud vaktsiini, mille kohta arvatakse, et see on Moderna vaktsiini koopia. Moderna, mis on teadustegevuseks saanud Ameerika Ühendriikidelt miljard dollarit ja ligikaudu ühe miljoni CEPIlt, keeldub viidatud jaotussõlmega koostöö tegemisest, mis tähendab, et sõlm peab kordama vaktsiinikatsetusi, mida Moderna on juba läbi viinud.
Käesoleva aasta märtsis teatas Moderna, et ta ei jõusta mitte kunagi oma koroonaviiruse patente madala ja keskmise sissetulekuga riikides ning Lõuna-Aafrikas. Moderna tegevjuht Stéphane Bancel rääkis Politicole, et nad ei kavatse Lõuna-Aafrika jaotussõlmega otseselt koostööd teha, väites selle juurde, et "see pole meie hea viis aja kasutamiseks".
"Me oleme jätkuvalt väike ettevõte ja meil on töös 44 erinevat programmi. Kui ma peaksin saatma insenerid Lõuna-Aafrika mRNA jaotussõlme, siis ma peaksin selgitama, millise tootega ma kavatsen viivitada," lisas ta.
Toimetas Karol Kallas