Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist kolmeteistkümnes.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnastele ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähistele on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes osa.
Vaktsiinid said valmis
Vaktsiinidoosid jõudsid suuremates kogustes Ameerika Ühendriikide ja Euroopa turule 2021. aasta jaanuaris. Esimesena hakati süstima immuunpuudulikkusega ja vanemaid inimesi.
Veebruariks tähistas Ühendkungriik 15 miljoni inimese süstimist. Kuid samal ajal mujal Euroopas, eriti Ida-Euroopas, alles oodati esimeste vaktsiiniviaalide saabumist.
"Vaktsiinikriis" raputas piirkonda ja ametnikke süüdistati, et Euroopa ravimiametil võttis liiga kaua aega Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca süstide heakskiitmine. Ameerika Ühendriikidel oli tänu Varp kiiruse operatsioonile ravimiettevõtetega parem läbisaamine. Euroopas võttis sarnaste suhete loomine kauem aega, mis tegi ametnike jaoks vaktsiinide muu maailmaga jagamise lubaduste täitmise pea võimatuks. Näiteks märtsi lõpuks oli esimese doosiga süstitud ainult 11 protsenti sakslastest.
Kuigi vaktsineerimiskampaania oli alles alanud, hakkas Gatesite Sihtasutus poliitikuid ette valmistama tulevaste pandeemiate tulekuks. Ühises kirjas Saksamaa kantsler Angela Merkelile kirjutasid Bill ja Melinda French Gates: "Käes on aeg hakata mõtlema järgmisele pandeemiale." Kirjas kutsuti üles investeerima rohkem [vaktsiinide ja ravimite] teadus- ja arendustegevusse ning mainiti selle juures, et organisatsioonid, nagu CEPI, on sellise tegevuse juures "hindamatud".
Kui Euroopas jõudsid vaktsiinid inimesteni aeglaselt, siis paljudes madala sissetulekuga riikides polnud neist veel jälgegi, eriti Sahara aluse Aafrika riikides. Jaanuari esimesel nädalal tõusis surmade arv võrreldes kaks nädalat varasema ajaga kontinendil viiskümmend protsenti ja neist suurem osa juhtus Lõuna-Aafrikas, näitavad Aafrika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuste (CDC) andmed.
Kui Euroopa ja Ameerika Ühendriikide inimesed said oma esimesed süstid kätte 2021. aasta jaanuaris, siis Aafrikas – Elevandiluurannikul ja Ghanas – tehti esimesed süstid Covidi vastu 1. märtsil. Ghana ametnikud rääkisid, et esimese partiiga süstiti ära tervishoiutöötajad ja immuunpuudega inimesed.
Kuid COVAX ei suutnud jätkuvalt hankida madala ja keskmise sissetulekuga riikide tarbeks piisavas koguses vaktsiinidoose. Polnud piisavalt selliseid tootmisvõimsusi, kus oleks olnud võimalik toota odavaid vaktsiine.
Nelja organistasiooni (Gatesite Sihtasutus, Wellcome Trust, Gavi ja CEPI) esindajad hakkasid lääneriike utsitama, et need annetaksid COVAXile enda hangitud vaktsiine.
"Algselt ei olnud see [vaktsiinialmuste küsimine] osa COVAXi ideest, sest me arvasime, et pandeemiaga peab saama hakkama ilma annetusteta. Me arvasime, et vaktsiine saab piisavas koguses tellida ja neid riikide vahel plaanikohaselt laiali jaotada. Probleemiks oli siiski asjaolu, et vaktsiine polnud kuskilt saada. Nii me palusime riikidel neid annetada. See tegi asjad keerulisemaks," rääkis Seth Berkley (Gavi tegevjuht).
Ajal kui Euroopa inimesed seisid vaktsineerimise järjekorras ja arvasid, et kurjem pandeemia läheb peatselt üle, üritasid Aafrika riigid viiruse levikule piiri panna.
2021. aasta kevadel Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) toimunud kohtumistel oli tasakaalutuse tunne nii tugev, et maailma erinevate riikide ametiisikud arutlesid, kas ei peaks Covid vaktsiinide intellektuaalomandist loobuma ja nii saaksid vaesemad riigid ise hakata vaktsiine arendama.
USA ja Euroopa Liit olid intellektuaalomandi tühistamise vastu, mis tegi terviseaktivistid kurjaks, kuna nende arust näitas see esimeste lähedast sõprust suure ravimitööstusega.
Aafrika ametnikud avaldasid avalikult muret, et vaktsiine kontinendile ei jagu ja pelgasid ees ootavat olukorda, kus neil tuleb diplomaatiliste kanalite kaudu nuruda oma inimeste kaitsmiseks vaktsiiniannetusi. Teised avaldasid pahameelt, et hiiglaslikud ravimiettevõtted keeldusid madala sissetulekuga riikidega jagamast intellektuaalset omandit ja teadmisi, mille abil need saaksid hakata Aafrikas vaktsiine tootma.
WTO direktor Ngozi Okonjo-Iweala kuulutas 2021. aasta märtsis Ühendkuningriigi mõttekoja Chatham House'i ja ravimitööstuse juhtide kohtumisel: "Fakt on see, et iga päeva eest kui jätkub vaktsiinipuudus, maksavad inimesed oma eludega." Ta kutsus vaktsiinitootjaid suurendama oma tootmist kiiresti määrani, et vaktsiine jaguks ka arengumaadele.
Ravimitööstus ja mõned suured rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on pikalt olnud intellektuaalomandist loobumise vastu väites, et selline lahendus ei aita kaasa tootmise suurendamisele ja seda eriti Covidi ravimite ning vaktsiinide puhul. Sellise väitega on nõus ka üks endine president Donald Trumpi valitsuse kõrge terviseametnik, kes nimetas intellektuaalomandi jagamist näilise lahendusena "pullikakaks".
"Idee, et Aafrika riikidel oleks olnud võimekus vaktsiine ise toota, on naiivne," rääkis viidatud endine ametnik.
Toimetas Karol Kallas