Belgia kaart ja koroonaviirus. Foto: Bigstockphoto

Üle 2000 Belgia arsti, terviseteadlase ja meediku tegid avaliku pöördumise, milles nõuti COVID-19 ülepaisutatud ohuhinnangu levitamise lõpetamist meedias, paanikat leevendavate asjaolude avaldamist ning anormaalsete ühiskonnakontrolli meetmete lõpetamist.

Järgnevas on toodud olulisemad väljavõtted pöördumise terviktekstist.

Meie, Belgia arstid ja meedikud, soovime väljendada oma tõsist muret seoses viimastel kuudel aset leidnud SARS CoV-2 arengutega. Me kutsume poliitikuid üles tegema endast kõik, et olla informeeritud sõltumatult ja kriitiliselt mõtlevalt mis puudutab mistahes sammude astumist kohustuslike koroonaviiruse vastaste meetmete kehtestamisel. Me kutsume üles avalikule debatile, millest saaksid osa kõik eksperdid ilma, et nende seisukohti allutataks tsensuurile.

Pärast esialgse COVID-19 paanika möödumist oleme tänaseks kogunud hulgaliselt objektiivseid fakte, mis näitavad olukorra reaalsust kaugelt leebemas valguses ning muudavad igasugused eriolukorra meetmed meditsiinilisest seisukohast lähtudes täiesti õigustamatuks. Kriisi haldamiseks kasutatavad võtted on muutunud mõistusevastaselt disproportsionaalseks võttes arvesse ohu tegelikku taset ning põhjustavad sedasi rohkem kahju kui kasu. Me nõuame kõikide erimeetmete rakendamise lõpetamist ning meie kodanikuõiguste, õiguslike protseduuride ning demokraatlike valitsemisprintsiipide kohest taastamist.

Kriisi haldamiseks kasutatavad võtted on muutunud mõistusevastaselt disproportsionaalseks võttes arvesse ohu tegelikku taset ning põhjustavad sedasi rohkem kahju kui kasu.

“Arstim ei tohi olla kahjustavam kui tõbi” on printsiip mis on tänases olukorras aktuaalsem kui kunagi varem. Juhime tähelepanu, et erimeetmete poolt esile kutsutud kõrvalmõjud omavad kogu elanikkonnale nii lähitulevikus kui pikemas perspektiivis palju suuremat negatiivset mõju, kui meetmete poolt vähendatud koroonaoht.

1948 defineeris Maailma Terviseorganisatsioon “tervise” mõiste järgnevalt: “Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu olek, mis on midagi enamat kui pelgalt haiguste puudumine või muu füüsilise häire puudus”. “Tervis” on seega mõiste, mis hõlmab enamat kui üksnes füüsilist konditsiooni, puudutades muuhulgas iga indiviidi emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu. Hetkel rakendatud meetmed SARS Cov-2 viiruse tõrjumiseks rikuvad suurel määral nii Maailma Terviseorganisatsiooni enda tervise määratlust kui inimõigusi laiemalt, hõlmates kohustuslikku maskikandmist, füüsilist distantseerumist, sotsiaalset isoleeritust ja kohustuslikke karantiinimeetmeid.

Pandeemia alguses oli meetmete rakendamine arusaadav. WHO prognoosis algselt, et pandeemia nõuab 3,4 protsendi elud populatsioonist ehk teisisõnu oodati palju miljoneid surnuid ülinakkava viiruse poolt, mille vastu puudub nii vaktsiin või efektiivne ravimeetod. Kõik see tekitaks haiglate intensiivravi üksustele talumatu lisakoormuse.

Antud arusaam viis inimkonna ajaloos seninägematute meetmeteni, kus “haiguskõvera lamendamisest” sai ühiskonna kinni keeramist õigustav kinnisidee, mille käigus sotsiaalmajanduslik tegevus lakkas ning kogu tervise juures olev populatsioon asetati karantiini.

Ajapikku hakkasid objektiivsed faktid ilmutama aga sootuks teist pilti. COVID-19 levik järgis üsna tuntud levikumustrit, mis sarnanes tavalisele gripihooajale. Meie ei suutnud tuvastada midagi tavapärasest eristuvat.

Kui võrdleme haiguse levikut riikides, mis on kohaldanud ekstreemseid kontrollmeetmeid riikidega, mis ei sulgunud oma ühiskonda (Rootsi, Island), siis näeme sarnaseid levikumustreid. Seega ühiskonna sulgemise ning viiruse leviku vahel ei ole võimalik reaalsuses tuvastada mingisuguseid seoseid. Oleme näinud, kuidas ühiskondade kinni lukustamisel pole olnud mingisugust mõju suremuse määrale.

Sotsiaalne isolatsioon ja majanduslikud kahjud on aga suurendanud depressiooni, paanikahoogude, enesetappude, perevägivalla ja laste kuritarvitamise näitajaid. Uuringud on näidanud, kuidas emotsionaalsete ja sotsiaalsete kontaktide määr tugevdab inimeste loomulikku immuunsussüsteemi võimet viiruste vastu võidelda. Seega on märksa tõenäolisem, et isolatsioon ja karantiin omavad reaaluses oluliselt letaalsemaid tagajärgi.

Tänaseks oleme näinud, kuidas COVID-19 suremus jäi kaugelt alla esialgselt kardetu ning on tegelikkuses sarnane tavalise hooajalise gripiga (st 0,2%). Registreeritud koroonaohvrite arv paistab olevat aga selgesti ülepaisutatud. Suremine koroonaviirusesse ning koroonaviirusega on erinevad asjad, kuna inimesed kannavad sageli mitmeid erinevaid viiruseid ja patogeenseid baktereid. Võttes arvesse tõsiasja, et suur enamus tõsiseid tüsistusi omanud COVID-19 patsientidest omasid ka teisi patoloogiaid ei ole võimalik väita nagu oleks surmade näol tegemist olnud “koroonaviiruse ohvritega”. Seda tõsiasja pole aga statistikas enamasti arvesse võetud. Üle 98% positiivse koroonaviiruse diagnoosiga inimestest ei jäänud kas üldse haigeks või põdesid väga leebeid sümptomeid ja taastusid spontaanselt.

Tänaseks oleme näinud kuidas COVID-19 suremus jäi kaugelt alla esialgselt kardetu ning on tegelikkuses sarnane tavalise hooajalise gripiga

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel ja aerosoolina suletud, ventileerimata ruumides. Välitingimustes on kontaminatsiooni teke seega võimatu. Kontaktijälgimine ja epidemioloogilised uurimused on näidanud, et positiivse koroonaprooviga asümptomaatilised kandjad ei ole sisuliselt võimelised viirust levitama. Terved inimesed ei kujuta seega endast terviseriski. Objektide kaudu (raha, toidukorvid, vms) viiruse levik pole mingisugust teaduslikku kinnitust leidnud.

Kõik eelpoolmainitu seab küsimuse alla kogu sotsiaalse distantseerimise poliitika ning tervete inimeste maskide kandmise kohustuse. Tegemist on meetmetega millel puuduvad igasugused teaduslikud põhjendused.

Näomaskide kandmine tervete inimeste poolt on viiruste leviku tõkestamiseks ebaefektiivne meede, millel on palju negatiivseid kõrvalmõjusid. Hapnikupuudus (peavalu, iiveldus, väsimus, keskendumisvõime langus) tekib üsna kiiresti. Oleme nüüd iga päev tunnistajaks sellele, kuidas meie juurde tulevad patsiendid, kes kurdavad maski kandmisest põhjustatud peavalude, siinuse hädade, hingamisprobleemide ja hüperventilatsiooni üle. Iga maski kandev inimene viibib olukorras, mis on analoogne viibimisega ülimalt kehvasti ventileeritud ruumis.

Arstidena oleme andnud Hippokratese vande, mille kohaselt me “pühendume üle kõige oma patsientide eest hoolitsemisele, nende tervise edendamisele ning kannatuste leevendamisele”. Hetkel kehtestatud meetmed sunnivad meid toimima selle vande vastaselt.

Hädakorras kasutusele võetud ning normaalseid testimise protokolle läbimata vaktsiin, mille kõrvalmõjude suhtes on tootjad hankinud endale juba seadusliku puutumatuse, tõstatab väga tõsiseid küsimusi. Meil ei ole kavas kasutada oma patsiente katsejänestena.

Viimaste kuude jooksul on ajalehtede, raadio ning televisiooni esindajate tegevus olnud valitsuse tegevuse suhtes täiesti kriitikavaba selle asemel, et pakkuda väljakutset ühekülgsele ametlikule kommunikatsioonile. Ametlik versioon ühiskonna lukku panemise möödapääsmatusest ning meetmete universaalsest ühiskondlikust toetusest muutis vastupidise seisukoha väljendamise kõikidele, kaasaarvatud ekspertidele, sisuliselt võimatuks. Alternatiivsed käsitlused on kas ignoreeritud või naeruvääristatud ning meedias on puudunud igasugune debatt erinevate seisukohtade esindajate vahel.

Avalikkuse lakkamatu töötlemine igapäevase “koroonastatistikaga”, kus päev-päevalt, tund-tunnilt tuuakse välja kontekstist välja kisutud näitajad, mida ei võrrelda eelnenud aastate gripisurmade või mistahes muude surmade põhipõhjustajatega, on sisendanud elanikkonda hirmupsühhoosi. See ei ole enam infoedastus, vaid manipulatsioon.

Me taunime rängalt Maailma Terviseorganisatsiooni rolli niinimetatud “infodeemia maha surumise” operatsioonis, mille abil on kõik alternatiivsed ekspertide seisukohad seninägematu tsensuurikampaania käigus summutatud.

COVID-19 ei kujuta endast “tapjaviirust”, vaid ravile alluvat tervisehäiret, mille suremus on võrreldav hooajalise gripiga. Tegemist ei ole seninägematu ohuga rahva tervisele.

Arstide ja terviseekspertidena seisame me silmitsi haigusega mille kahjulikkuse, suremuse ning virulentsuse näitajate kombinatsioon muudab selle hooaegse gripiga võrreldavaks rahvatervise probleemiks. Seega ei jää meil üle muud, kui seista vastu ekstreemselt ebaproportsionaalsetele meetmetele, mida viiruse takistamiseks on rakendatud.

Me nõuame:

  • erimeetmete kohest lõpetamist
  • hetkel nõuandvat funktsiooni omavate ekspertide legitiimsuse küsimuse alla seadmist, kes esitavad oma raporteid suletud uste taga
  • uurimise algatamist WHO rolli suhtes ja selle institutsiooni potentsiaalsete huvide konflikti välja selgitamist.