Euroopa Komisjoni lekkinud seaduseelnõu kavast selgub, et Euroopa Keskpanga digitaalsest rahast-eurost soovitakse teha üleliiduline, kommertspankadest sõltumatu ja tasuta kasutatav maksevahend.
Euroopa Keskpanga jaeturu digieuro rakendamise eesmärgiks on "rahalise kaasatuse võimendamine" ja digitaalsete maksete turul konkurentsi suurendamine, vahendab Euractiv.
Komisjon esitleb oma digiraha rakendamise ettepanekut tõenäoliselt 28. juunil. Selle peavad rakendumiseks heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui liikmesriikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus.
Üheks Komisjoni digieuro põhjenduseks tuuakse lekkinud dokumendis, et nii on võimalik vähendada Euroopa Liidu maksete turu killustatust ja õhutada konkurentsi. Samuti peaks see aitama maksete tööstusel pakkuda üleeuroopalisi makselahendusi. Samuti on probleemina ära märgitud, et ilma digitaalse eurota võib Euroopa Keskpank kaotada kontrolli rahaturu üle.
Digitaalsest eurost saab seaduslik maksevahend, mis tähendab, et ettevõtted on sunnitud võtma vastu digirahas tehtavaid makseid. Erand tehakse, vähemalt esialgu, ettevõtetele, mille käive jääb aastas alla kahe miljoni euro ja kus on alla kümne töötaja.
Digitaalse euro tagajaks on Euroopa Keskpank, mis peaks tagama selle hoiuste suurema turvalisuse, kuna loomuliku euro tagajateks on kommertspangad ja hoiuste kindlustuslahendused.
Lisaks soovitakse digitaalsele eurole külge pookida tehnoloogilised lahendused, et see oleks kasutatav ka ilmavõrguvabas keskkonnas. Ilma interneti teel teostatava kontrollita maksed piiratakse siiski väiksemate summadega.
Digiraha konto ja ülekanded on tasuta. Kõik krediidiasutused, mis pakuvad makseteenuseid, peavad pakkuma baasmakselahendusi kõigile loomulikele isikutele (natural persons) vastavalt nende soovile ja tasuta ning seda isegi siis kui need inimesed ei ole konkreetse krediidiasutuse kliendid.
Märksa põnevamalt kõlab ettepanek, et avalikud institutsioonid, nagu seda on riiklikud postiteenistused ja piirkondade võimuorganid, võiksid hakata samuti vahendama digitaalse euro kasutamise võimalusi, mis muudaks selle pankadest sõltumatuks.
Kui füüsilistele isikutele on digitaalse euro kasutamine tasuta, siis teenustasusid võib küsida kaupmeetelt, kuid needki ei tohi ületada "kõige odavama võrreldava makselahenduse hinda".
Pangad on varem väljendanud muret, et kui digitaalne euro muutub liiga kütkestavaks, siis tõstavad kliendid oma päris raha digieurosse ümber, mis seab ohtu pankade ja riigi rahalise tasakaalu.
Euroopa Komisjon tunnistab pankade muret ja näeb probleemi lahendusena digieuro kasutamise piiramist vara säilitamise ning kogumise lahendusena. Sellel eesmärgil kehtestatakse suurim summa kui palju digieurosid ühel inimesel võib olla.
Kuigi ühel inimesel võib olla mitu digieuro kontot, siis Euroopa Keskpank arvestab need kontod kokku, et need ei ületaks ühele inimesele lubatud maksimaalset digiraha piirmäära.
Väidetavalt soovib Komisjon, et digiraha tehnoloogiline lahendus oleks turvalisuse ja privaatsuse poolest kunsttükk ning nii liikmesriikide valitsustel kui Keskpangal ei oleks otse võimalik digiraha kasutajaid tuvastada ega jälgida.
Samuti nähakse ette, et digitaalne euro peab toimima koos Euroopa digitaalse identiteedi lahendustega ja Euroopa digitaalse isikutuvastusega rahakotte (European Digital Identity Wallets) peab saama kasutada digitaalsete eurode säilitamiseks.
Kui digitaalsete maksete lahenduste pakkujad võivad arendada enda kasutajaliideseid, peavad nad samal ajal pakkuma ka Euroopa Keskpanga poolt arendatud kasutajaliideste teenuseid (front-end services).
Euroopa Keskpank ei tohi samal ajal pakkuda "kliendisuhete lahendusi".
Euroopa Komisjoni eelnõus soovitakse panna mobiilseadmete tootjatele kohustus tagada oma seadmetes isikutuvastusega digirahakottide võimekus ja koostalitlusvõime nii ilmavõrgu kui internetivabas keskkonnas.
Toimetas Karol Kallas