Laupäeval, 14. detsembril kell 13–16 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis konverents „Eesti valik: demokraatia või demokratuur?" Konverentsil keskendutakse demokraatia kitsaskohtadele Eestis ja selgitatakse vajadust taastada 1934. aasta riigipöördega kaotsi läinud Eesti rahva elementaarsed demokraatlikud õiugused.
Ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge kõneleb konverentsil demokraatia tähenduse kujunemisest ja levikust 20. ja 21. sajandil. Siseminister Mart Helme küsib, kas ametnikkonna võimuküllus ohustab Eesti demokraatiat, Anti Poolamets räägib teemal välismõju ja Eesti kodanike otsustusõigus. Vaimulik Veiko Vihuri ettekanne kannab aga pealkirja "Vaba ühiskond versus liberaalne demokraatia".
Konverents lõppeb aruteluga teemal „Otsedemokraatia vajadus ja võimalused" ning sellel osalevad Jaak Valge, Mart Helme, Anti Poolamets, Veiko Vihuri ja Paul Puustusmaa. Arutelu juhib Leo Kunnas.
Konverentsi ühe korraldaja Valge sõnul võib demokraatiat määratleda valitsemisvormina, kus võim ja valitsemine kujunevad kodanike tahte alusel ausate valimiste tulemusena.
"Demokratuur seevastu on aga demokraatia ja diktatuuri vahevorm, mille puhul toimuvad riigis küll valimised ning ka sõnavabadus on formaalselt olemas, kuid poliitikakujunduses ja meedias domineerib ainult üht tüüpi arvamusi esindav eliit," selgitab ta.
"Teiste arvamuste esitamine on poliitiliselt ebakorrektne, vaba arutelu piiratud. Kodanike valitud esindajate võimu pärsib bürokraatia ning kärbitud on riigi suveräänsus ja seega ka kodanike otsustusõigus kujundada oma riigis poliitikat," lisab Valge.
"Konverentsil arutleme selle üle, kas tänapäeva Eestis on rohkem demokraatia või demokratuuri elemente, kas liikumine demokratuuri suunas vastab kodanike enamuse tahtele ning kas ja kuidas aitavad rahvaalgatus ja -hääletus demokraatiat kindlustada."
Toimetas Varro Vooglaid