Rahandus- ja rahvastikuministritelt on kostunud selgeid sõnumeid. Nüüd on pall peaministri väljakupoolel. Valitsusel tuleb näidata end ühtsena, lõpetada kiiremas korras sotsiaalministeeriumi seaduserikkumine ning garanteerida asjakohane järelvalve, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Eesti Vabariigi täidesaatva võimu ühe kehastuse ehk sotsiaalministeeriumi teenistujate reaktsioon riigikontrolli otsusele, et homoorganisatsioonidele hasartmängumaksust laekuvate toetuste maksmine on seadusevastane ning rahandusminister Martin Helme kirjale, kus tungivas toonis palutakse astuda samme ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks, ületab mitmeid eelnevaid täidesaatva võimu sigadusi meie koduvabariigis.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse teatas nimelt rahvusringhäälingule, et puudub igasugune õiguslik põhjendus riigikontrolli hinnangul otseselt seadusevastaste projektitoetuste saajatelt millegi tagasinõudmiseks, projektide otsuste taasavamiseks, rääkimata elementaarse distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Lühidalt öeldes ei näe sotsiaalministeerium aastaid kestnud ebaseadusliku homorahastuse küsimuses endal mitte mingit süüd.
Sadu tuhandeid eurosid on meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega tegelevatel projektidel saamata jäänud, kuna nende toetamise asemel on võrdsete võimaluste edendamise loosungi kattevarjus kühveldatud ebaseaduslikult raha ühiskonda lõhestavatele homoorganisatsioonidele – ja sotsiaalministeerium ei näe selles mitte mingit probleemi?!
Kui mõni kitsaskoht sotsiaalministeeriumi ametnike ja võrdsete võimaluste voliniku Liisa Pakosta arvates leidub, siis väljendub see pigem selles, et pole piisavalt oskuslikult valetades ja vassides projektitaotlustesse sisse kirjutatud hasartmängumaksuseaduse rahajagamise sihtotstarbelisi eesmärke, et homopropagandale meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste ja hasartmängusõltuvuse sildi all raha suunata.
Ülbus, häbitus, karistamatuse tunne, omavoli ja kalk valetamine, millega Eesti Vabariiki idee poolest teenivad ametnikud on selles küsimuses end avalikkusele näidanud, räägib karmi keelt: meil kehtib ametnike omavoli, mitte õigusriigi printsiip, mille kohaselt peab seadus kehtima ja kohalduma kõikidele võrdselt.
Sotsiaalministeeriumi kalapilguline nahaalsus peale aastatepikkust seaduserikkumist räägib pigem banaanivabariikidest tuttavast mustrist, kus riigivõim tunneb ennast karistamatuna üksnes selle pärast, et istub parasjagu võimul – nagu Tansaania metsade kõige isasem šimpans vahetult enne seda, kui keegi noorem ja veelgi isasem ta võimult kukutab.
Jahuda vabariigi aastapäeva kõnedes tikuvõileiva alla ja šampuseklaasi peale õigusriigist, tõendab aga jätkuvalt vana kõnekäändu, et kõige innukamalt kiputakse kõnelema sellest, mida endal kas pole või napib. Meie õigusriik on õhukene, õigupoolest polegi teist eriti enam järgi.
Õnneks pole rahandusminister Helme kiri sotsiaalministeeriumile jäänud üksikuks valitsuse ministri seisukohavõtuks. Riigikontrolli otsusega, mille kohaselt sotsiaalministeerium on rikkunud kehtivat hasartmängumaksu seadust, nõustus hiljuti ka rahvastikuminister Riina Solman. "Kui riik on seniseid rahastusotsuseid tehes eksinud, siis tuleks neid vigu tunnistada ja seadusevastane olukord parandada, mitte püüda asjade tagantjärele ümbernimetamisega probleemi formaalselt lahendada," tõdes ta.
Et absurdne olukord sotsiaalministeeriumi homopropaganda seadusevastase rahastamisega vähegi usutaval kombel lahendada ning kahte jalga lonkavat õigusriigi põhimõtet banaanivabariigi praktikate järgi mitte täielikult allavoolu lasta, tuleb vabariigi valitsusel koheselt ja otsustavalt sekkuda sotsiaalministeeriumi haldusalas pikka aega ellu viidud omavoli lõpetamisele. Valitsusel on oma seadusest tulenev (paragrahv 94) kohustus valvata ministeeriumite tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning korraldada teenistuslikku järelvalvet.
Rahandus- ja rahvastikuministritelt on kostunud selgeid sõnumeid. Nüüd on pall peaministri väljakupoolel. Valitsus peab selles küsimuses näitama end ühtsena ning lõpetades kiiremas korras sotsiaalministeeriumi seaduserikkumine ning garanteerima asjakohase järelvalve.
Seisund, kus täidesaatev võim võib rikkuda ülbelt seadust, samaaegselt nõudes selle täitmist riigi kodanikelt, kujutab endast riigi usutavuse ja toimimise seisukohast väga põhimõttelist kriisi ega sobitu mitte kuidagi õigusriigi mudelisse. Seadused kehtivad kas kõikidele või mitte kellelegi.