Martin Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder. Foto: kuvatõmmis

Koalitsioonipoliitikute sõnul annab tänane riigikohtu otsus pensionireformi asjus vajaliku selguse, kuid nüüd on vaja teha tööd ja mõningaid parandusi seaduse tekstis selleks, et otsuses välja toodud ohukohad ei realiseeruks.

Peaminister Jüri Ratas tervitas riigikohtu otsust, millega tema sõnul saabus õigusselgus pensionireformi küsimuses. “Tänan riigikohut põhjaliku ja läbimõeldud lähenemise eest ning tunnustan presidenti, et ta selle vaidluse algatas,” ütles Ratas.

“Meie inimestele on kõige tähtsam see, et raha kogumine teises pensionisambas on nüüd vabatahtlik ja pensioni kogumiseks avanevad uued võimalused. Need, kes on oma seniste valikutega rahul, ei pea aga midagi tegema ning need, kes soovivad nüüd teise pensionisambaga liituda, saavad seda kindlasti veel teha,” rääkis peaminister.

Toimetulek vanaduspõlves on Ratase sõnul Eesti inimeste põhiõigus ning on väga oluline, et selle tagamise viisid oleksid läbimõeldud ja selged. “Tänane otsus annab selleks ühe teetähise, kuid kindlasti peame edasi töötama – see tähendab nii pensionitõusuks vahendite leidmist kui ka läbimõeldud samme teise samba reformi rakendamisel, et riigikohtu otsuses välja toodud ohukohad ei realiseeruks,” sõnas Ratas.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles riigikohtu otsust kommenteerides, et viimaks on saabunud vajalik selgus ning inimesed saavad järgmisest aastast õiguse enda raha üle ise otsustada.

Seederi sõnul on pensionireformi näol tegemist Eesti selle kümnendi suurima reformiga. „Isamaa põhimõtteline eesmärk oli anda inimestele vabadus ja õigus enda raha üle ise otsustada. Tänase riigikohtu otsuse järel saame selle eesmärgi ellu viia,“ ütles Seeder.

Seeder nõustus kohtu seisukohaga, mille kohaselt kaaluvad reformi eesmärgid – suurendada inimeste valikuvabadust üles võimalikud riived. “Inimese majandusvabadused on olnud Eesti taasiseseisvumise eduloo tagatis, mis viib meid tervikuna tegusama ja edukama ühiskonna poole,” lisas Seeder.

Rahandusminister Martin Helme sõnul kinnitas kohtu otsus seda, mis oli teada juba varem. “Teise sambasse on oluline tuua täiendavat vabadust ja uusi valikuid kogumisvõimaluste mitmekesistamiseks,“ ütles Helme. „Mõned tehnilised parandused on seaduses tarvis veel teha, kuid need ei mõjuta algset reformiplaani.”

Teine sammas muutub vabatahtlikuks järgmisel aastal

Rahandusministeeriumi teatel muutub teise samba reformi jõustudes teisest sambast lahkumine ja sellega liitumine uuel aastal vabatahtlikuks. Kõik soovijad saavad teises sambas kogumist senisel kujul jätkata, täiendavalt selleks midagi tegema ei pea. Kui praeguses teise samba süsteemis teeb investeerimisotsused pensionifondi valitseja, siis uue võimalusena saab inimene ise otsustada, kuhu oma teise samba raha investeerida.

Selleks tuleb luua pensioni investeerimiskonto, suunata uued sissemaksed sinna ja/või teha oma senise fondi osakud rahaks ja kanda raha pensioni investeerimiskontole ning ise edasi investeerida. Alati on võimalik ka sellest loobuda ja suunata uued sissemaksed taas pensionifondi või vahetada pensioni investeerimiskonto kaudu kogutud raha pensionifondi osakute vastu. Investeerimiskontot saab kasutama hakata septembrist 2021.

Kui seni puudus võimalus teise sambasse kogumine katkestada, siis uuest aastast tekib ka see võimalus. Kogumise katkestamiseks tuleb esitada teisest sambast lahkumise avaldus. Lahkudes on võimalik seni kogutud raha välja võtta makstes sellelt 20 protsenti tulumaksu või jätta raha fondi edasi intresse koguma. Teatud vanusesse jõudes saab selle kasutusele võtta tulumaksuvabalt või makstes tulumaksu vähendatud määras.

Teise sambaga saavad 2021. aastast liituda kõik need, kellel seda siiamaani pole. Ka sambast lahkudes on võimalik 10 aasta möödudes sinna naasta ja taas kogumist alustada.

Kui enamik uuendusi jõustuvad 2021. aastal, siis reformiseadusega muudetakse ka pensionile jäämisega seotud reegleid ja mitmed muudatused jõustuvad nüüd kohe. Nimelt on seaduse jõustumisest alates igaühe enda valida, mil viisil oma kogutud raha teisest sambast välja võtta, kas eluaegse või tähtajalise pensionina või lihtsalt ühekordse väljamaksena.

Oluline on siin aga tähele panna, et tulumaksumäärad muutuvad 1. jaanuarist 2021. Eluaegne ja pikk tähtajaline pension muutuvad siis maksuvabaks ning ühekordse väljamakse ja lühemate tähtajaliste pensionide puhul saab tulumaksumäär olema 10 protsenti.

Teise samba reformiga tekkivad valikud ei mõjuta kuidagi teise samba maksete ajutist peatamist. Riik peatas 4 protsendi arvelt tehtavad kanded teise sambasse tänavu juulist kuni 2021. aasta septembrini. Brutopalgast tehtavad 2 protsendi maksed teise sambasse jätkuvad automaatselt. Kes soovivad ka oma 2 protsendi maksed peatada, saavad teha tänavu oktoobris vastava avalduse. Tuleva aasta septembris taastuvad sissemaksed automaatselt nii neil, kes loobusid ka oma 2 protsendi maksete tegemiseks kui neil, kes jätkasid.

Teise sambaga on liitunud umbes 760 000 inimest. Võimalikke uusi liitujaid on kuni 100 000. Need on tööealised inimesed, kes ei ole teise sambaga liitunud.

Toimetas Jaanus Vogelberg