Eesti NSV lipp märtsiküüditamises osalenud kirjaniku Juhan Smuuli bareljeefi juures. Toimetusele laekunud foto.

Jaak Valge ja Andres Aule karistamine väärteo korras rahatrahviga selle eest, et nad 22. juulil paigaldasid küüditaja Smuuli bareljeefi juurde protesti märgiks Eesti NSV lipu, on intellektuaalset peetust ja moraalset minnalaskmist väljendav samm, mis maalib politseist pildi kui poliitilisest repressiivorganist, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.

Politsei on ennast iga aastaga üha rohkem tõestamas lihtlabase repressiivorganina nende suhtes, kes liberalistide poolt lauale löödud lauluraamatust kohustuslikke salme ette kanda ei soovi.

Jaak Valge ja Andres Aule karistamine väärteo korras rahatrahviga selle eest, et nad 22. juulil paigaldasid küüditaja Smuuli bareljeefi juurde protesti märgiks Eesti NSV lipu, viidates karistusseadustiku § 262 ja korrakaitseseaduse § 55, mis keelab avaliku korra rikkumise kolmandate isikute häirimise kaudu, on intellektuaalset peetust ja moraalset minnalaskmist väljendav samm.

"Kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protestieesmärgiline kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud. Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole," küsib Jaak Valge.

Tasub mainida, et Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel, ent just protesteerimaks inimsusevastasele kuriteole ehk küüditamisele aktiivselt kaasa aidanud Smuuli mälestamise vastu Valge ja Aule selle jälgi lipu kirjanike maja seinale kinnitasid.

Kui politsei arvates on samade paragrahvide alusel avaliku korra rikkumisena käsitletav iga eneseväljendus, mis kedagi häirib, siis võiks küsida, miks ei trahvi PPA vikerkaarelipuga avalikult ringi lehvitavaid homoaktiviste ja saatkondi. Vikerkaarelipp ja ideoloogia, mida see esindab, häirib nimelt mind ja paljusid teisi kodanikke väga sügavalt.

Loomulikult me teame vastust: domineerivaid revolutsioonilisi ideoloogiaid ja nende teostajaid pole politseil luba puutuda.

Kui kohus seaduse mõtte vastu mingitki austust ilmutab, siis tuleb see täiesti seadusevastane otsus tühistada.

Politseile – võtke ennast käsile.

Me mäletame väga hästi, kuidas prokuratuur ja politsei on käitunud Mary Krossi alatu valetunnistuse ja Indrek Tarandi korduvate sigaduste puhul. Me mäletame väga hästi ka seda, kuidas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder valetas anonüümsele postitusele viidates avalikkusele näkku, et valitsuse apartheidipoliitika vastu protesteerivad ja oma põhiseaduslikke õigusi tagasi nõudvad inimesed plaanivad minna Madis Millingu matuseid häirima. Vale. Alatu vale.

Me mäletame, kuidas politsei kiusas ja brutaliseeris Elvis Brauerit ja tema kohvikut, rääkimata meie enda kodanike vastu suunatud kiirreageerijatest ja Vabaduse väljakul Eesti hümni mängiva tšellisti ja piimamannergut klõbistava vanema härra ahistamisest.

Need olid väga näotud intsidendid – ja need on rahval meeles.

See siin on aga politsei üks absurdsemaid ja rumalamaid poliitilise tellimuse täitmisel lati alt läbijooksmise näiteid, mis tuleb kohtul kiiremas korras heastada politsei vabanduste saatel.