Joe Bideni poolt Ameerika Ühendriikide ülemkohtuniku kandidaadiks nimetatud must naine Ketanji Brown Jackson ei ole bioloog ja ei tea, kes on "naine". Kui tavainimeste hulgas tekitab selline vastus hämmastust, siis korporatiivne meedia viskus koos teadlaskonnaga Jacksoni kaitsele.
Ameerika Ühendriikide üks suurema levikuga päevalehti USA Today avaldas neljapäeval endise lehe reporteri ja täna heategevusorganisatsioonis Carter Center vaimse tervise eksperdina tegutseva Alia E Dastagiri arvamusloo: "Marsha Blackburn palus Ketanji Brown Jacksonil lahti seletada sõna "naine". Teadus ütleb, et sellele pole lihtsat vastust."
Dastagir annab USA Senatis Blackburni kuulamisel toimunust loo alguses kolme punktise ülevaate:
- Kui Marsha Blackburn palus Ketanji Brown Jacksonil lahti seletada sõna "naine" tähendus, vastas too "ma ei ole bioloog".
- Blackburnile vastus ei meeldinud, kuid ekspertide sõnul oli Jacksoni vastus teaduslikult kiiduväärne.
- Pole olemas piisavalt võimalusi, mille alusel määratelda, mis teeb kellestki naise.
Blackburn on Ameerika Ühendriikide Tennessee osariigi vabariiklasest senaator. Senaator sõitles "ma ei ole bioloog" vastuse peale Jacksonit: "Tõsiasi, et te ei oska anda otsest vastust nii põhimõttelisele asjale, nagu mis teeb naisest naise, rõhutab just nimelt neid levinud ohte, mis peituvad progressiusust läbi imbunud haridussüsteemis."
Jacksoni kuulamises senatis kajastuvad juriidiliste teemade kõrval samuti Ameerika Ühendriike lõhestavad kriitilise rassiteooria ja tänase sugupoliitika teemad. Veelahe läheb kahe partei vahelt – progressiusulised demokraadid kuulutavad, et "sugu on sotsiaalne konstruktsioon" ja vabariiklased, et sugusid on kaks ja need on bioloogiline paratamatus.
Kui Jackson peaks ülemkohtunikuks saama, siis tema segadus sooküsimustes hakkab kindlasti mõjutama ka Ülemkohtusse jõudvaid soomuutmist puudutavaid kohtuasju. Nagu näiteks, mis vanuses lapsed tohivad omale sugu "valida" ja valikutesse kirurgiliselt sekkuda.
Dastagir jätkab: "Teadlased, sooõiguse õpetlased ja bioloogia filosoofid ütlevad, et Jacksoni vastus oli kiiduväärt, kuigi ehk pisut eksitav. Nende sõnul on kasulik, et Jackson osutas, et Blackburni küsimusele oskab anda vastuse teadus. Samas nad rõhutasid, et ka erialaeksperdist bioloog ei pruugi osata anda lõplikku vastust. Teadlased nõustuvad, et pole olemas piisavalt lahendusi, mille abil selgelt lahti seletada, mis teeb kellestki naise ja kuna planeedil on miljardeid naisi [sic], siis on ka palju [naiste] variatsioone.
Barnardi Kolledži soouuringute õpetlane ja teadlane Rebecca Jordan-Young, kelle teadustegevus keskendub teaduse ja soo- ning seksuaalsuse sotsiaalsete hierarhiate vahelistele suhetele leiab: "Ma ei taha seda küsimust näha lükatuna bioloogia valda, nagu teadus oskaks anda lihtsa ja lõpliku vastuse. Ülejäänud osa tema vastusest on palju huvitavam ja olulisem. Ta [Jackson] rääkis, et "mina kui kohtunik lahendan vaidluseid. Kui tekib vaidlus mõne määratluse teemal, siis inimesed esitavad oma põhjendused. Mina vaatan seadust ja teen vastava otsuse." Teiste sõnadega ta ütles, et oluline on kontekst – mis on tõde nii bioloogia kui ühiskonna kohta. Ma arvan, et see on kohtuniku kohta päris hea vastus."
"Pole olemas ühest "bioloogilist" vastust naise määratlusele. Pole isegi ainsat bioloogilist vastust küsimusele "mis on naine"," jätkas Jordan-Young.
Tema sõnul on inimese kehas vähemalt kuus erinevat "soo" bioloogilist märgistajat: genitaalid, kromosoomid, sugunäärmed, sisemised reproduktiivsed struktuurid, hormoonitasemed ja teisejärgulised suguomadused. Kõik nimetatud kuus ei ole rangelt jaotatud mööda kahte sugu ja erinevad märgistajad (markers) ei käi alati koos.
Harvardi Ülikooli õpetlane, ajaloolane ja bioloogiafilosoof Sarah Richardson, kelle uurimisteemaks on soo ja sotsiaalse soo (sex and gender) teadused ning nende poliitiline mõõde, sõnul vastab Jacksoni vastus senisele juriidilisele praktikale. Kuigi Ameerika Ühendriikide seadusandluses pole veel soo käsitlusviisi ja määratlemise osas lõplikku seisukohta välja kujundatud, siis üldiselt kategoriseeritakse sugu vastavalt bioloogilistele tõestusmaterjalidele ja -arutlustele.
"Nii nagu tihti juhtub, ei suuda teadus anda sotsiaalsetele küsimustele lõplikku vastust. Kõigis olukordades, kas siis juriidilistes- või teadusvallas, kus on teemaks võetud soo määratlemine, on vajalik kujundada määratlus vastavalt konkreetsele kontekstile," kinnitab Richardson.
Endise USA presidendi Jimmy Carteri asutatud vabaühenduse vaimse tervise eksperdi sõnul on sellise kategooria üle, nagu seda on "naine", alati vaieldud.
Kalifornia Los Angelese'i Ülikooli (UCLA) soouuringute professori Juliet Williamsi, kes keskendub sugude ja seaduse vahekordadele, sõnul on tähtis aru saada, et tegemist pole sugugi värske aruteluga.
Naise määratlus on pikka aega olnud poliitiliste vaidluste küsimus. Näiteks pole Williamsi sõnul peetud musti naisi [sic] alati nimetatud kategooriasse kuuluvateks. Näiteks kui 19. põhiseaduse parandus andis naistele õiguse valida, siis mitmekümne aasta jooksul ei saanud mustad naised seda teha. Jim Crow seaduste ajal oli kolme tüüpi tualettruume: "mehed", "naised" ja "värvilised". Valge ülemvõimluse pikalt kestnud vaade ei tunnistanud musti ja värvilisi naisi naistena, selgitas Carteri eksperdile UCLA suguteadur.
"Kunagi üritati naiselikkust määratleda väga konkreetsel viisil emaduse ja hoolitseja rollidega. Eeldati, et ühiskond, kus naiste õigused ja võimalused on meestega võrdsed, toob sisuliselt kaasa sootu, sooneutraalse ühiskonna. Teiste sõnadega arvati, et kui naised ei käitu enam naistena, siis nad ei ole enam naised," rääkis Williams Dastagirile.
USA Today nimetas hiljuti "aasta naiseks" mehena sündinud USA kõrge riigiametniku Rachel Levine'i.
Sama ajaleht on avaldanud ka teadusuudiseid, mille sisu kõlab: "Johns Hopkinsi [kuulsa ülikooli ja haigla teadlaste] uuring, mis väidab, et Covid-19 piirangutest pole kasu, ekspertide sõnul seda ei tõesta" ja "Uued uuringud näitavad, et [Covid-19 vastu] vaktsineerimisest on last ootavatele emadele palju kasu".
Toimetas Karol Kallas