Illustratsioon: Bigstockphoto.com

Pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast“, kus osalesid EKRE poliitikud Martin Helme, Mart Helme ja Anti Poolamets, kõneldi opositsiooni püüdlusest takistada abieluteemalise referendumi toimumist ja seda, et rahvas saaks ühiskonda polariseeriva küsimuse üle otsustada.

Rääkides riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunust, võrdles Martin Helme võitlust referendumi toimumise pärast Stalingradi lahinguga, kus käis võitlus iga korruse ja trepikoja pärast. Nimelt kui riigikogu ei jõua 18. jaanuariks vastu võtta otsust referendumi korraldamise kohta, ei saa rahvahääletust korraldada 18. aprillil, nagu praegu paika pandud, vaid see lükkub edasi. Helme sõnul on referendumi vastased üheselt demokraatia ja rahvavõimu vastased.

Riigikogu liige Mart Helme kinnitas, et referendum toimub kasvõi aasta hiljem, kuid toimub igal juhul selle valitsuse ajal.

Martin Helme toonitas, et konservatiividel seisab ees kõva töö, et saavutada võit referendumil.

„Kui me nüüd jääme siin oma naba imetlema, ütleme, et asi on hästi, sest et Eesti inimesed on terve mõistusega, vähemalt kaks kolmandikku Eesti inimesi on terve mõistusega ja saavad asjadest aru ja et meil ei olegi vaja erilist kampaaniat teha, siis see kindlasti ei ole tõsi,“ ütles Martin Helme.

„Siin seisab ees väga ränk lahing sel teemal. Ja see lahing koosneb mitmest etapist,“ jätkas ta. „Esimene etapp on see, et me üldse saame selle referendumi otsuse riigikogust välja, ja see on võitlus mitte abielu eest või poolt või vastu, vaid see on võitlus demokraatia eest. See on võitlus põhiseaduse kehtimise eest. See on võitlus selle eest, et Eesti inimestel on otsustusõigus oma riigis. Ja siin selles võitluses peaks ikkagi sõltumata sellest, mis on kellegi suhtumine EKREsse või kooseluseadusesse või ükskõik millesse, siin peaksid olema kõik seda meelt, et demokraatia kaitsel tuleb olla ja rahval peab olema õigus otsustada oma riigi asjade üle.“

Saate teises pooles märkis põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets, et referendumi kui sellise toimumisel saab olema suurt mõju Eesti poliitikale.

„Kui me purjetame läbi sellest lainetavast merest ja teeme ära referendumi, no siis me oleme rahvale hääle tagasi andnud. … Ja selle mõju saab võib-olla olema aastakümneid, et me üle pika, pika aja, üle 17 aasta ütlesime, et rahvas võiks ka hääletada rohkem kui riigikogu valimistel, öelda sõna sekka,“ ütles Poolamets.

„See on nii suur tasakaalupunkti nihkumine ühiskonnas, kui me referendumi normaliseerime ja selle referendumiga ühiskonda väga polemiseeriva teema päevakorrast maha võtame, saades vastuse üht- või teistpidi – siis on rahu majas vähemalt kaheks-kolmeks järgmiseks riigikogu koosseisuks,“ nõustus Martin Helme ja lisas:

„See on mitmekordselt kasulik. Esiteks võtab ta ühe pingeallika ühiskonnast ära. Teiseks, ta annab rahvale otsustusõiguse tagasi, normaliseerib selle, et kõrgeima võimu kandja saab oma võimu reaalselt teostada, mitte see ei ole ainult üks rida põhiseaduse paragrahvis.“

Toimetas Veiko Vihuri