KOLUMN ⟩ Malle Pärn: kas "foobiat" jäi nüüd vähemaks?
Eelmisel pühapäeval oli meil väljamõeldud foobiate ja normaalsete inimeste vihkamise ja laimamise päev, kirjutab Malle Pärn.
Eelmisel pühapäeval oli meil väljamõeldud foobiate ja normaalsete inimeste vihkamise ja laimamise päev, kirjutab Malle Pärn.
See ei ole kindlasti see maa, kus kodanik ja põlisrahvuse esindaja saab hingata vabalt ja tunda ennast turvaliselt kuna nüüd valitsevad siin omad rahvuskaaslased ja juhivad oma riiki ja oma rahvast helgesse tulevikku, kirjutab Jüri Kotšinev.
Meil pole vaja veel üht marionetti või tsirkusetola, kes ülbelt, aga saamatult presidendi rollis esinema hakkab ja meile tühje patroneerivaid kõnesid peab, mida keegi kuulata ei taha, kirjutab Malle Pärn.
Mõned ütlevad, et nad ei vaheta maailmavaadet, vaid kõigest erakonda.
Tänapäeval näeme paljusid pürgimas tulusatesse ametitesse.
Me peame taastama tõelise demokraatia, aga tõeline demokraatia ei saa eksisteerida ilma vastastikuse usalduse ja austuseta, kirjutab Malle Pärn.
Karjäär oli nõukaajal võimalik vaid läbi NLKP liikmelisuse.
Sageli annab alles lähedase inimese surm meile korraga valusa õppetunni – hakkame nägema, et koht meie kõrval on tühi, seda tuge, mis oli endastmõistetav, ei ole enam, kirjutab Malle Pärn.
Poliitilise võitluse vahend – malakas – on võrreldav „Eesti Nokiaga".
Naljasoon aitab ka siis, kui enam ei ole kuskilt tuge väsind käele ja kustub valudesse naeratus su näol.