Ajakirjanikud kipuvad teatud teemade kajastamisel harrastama teeseldud naiivsust ja mõistmatust – näiteks siis, kui on tarvis teha nägu, et abielureferendum on ebavajalik ja mõttetu, kirjutab MTÜ Meedia Uurimise Keskus juht Aldo Maksimov.
Mida aasta edasi seda rohkem saan ma sõimata, vahel ka kiita nende asjade eest, millega ma kuidagimoodi seotud ei ole.
Kuidas võisid Bideni poolt anda hääled kümned tuhanded kadunukesed?
Eesti poliitika on jõudnud uude staadiumi – veelgi sügavamasse pugemisse selle maailma vägevate ees.
Paisata segi eesti ja vene lapsed põhjendusega, et riiklikult eesti keeles õpetavate õpetajate abiga me vene lastele eesti keelt selgeks õpetada ei suuda, seda peavad tegema eesti lapsed segakollektiivides, on mõistusevastane.
Kui keegi ütleb, et see kõik on ju täielik hullumaja, siis väidaksin vastu: ei, tegemist on hoopistükkis uue normaalsusega.
Aastaid kestnud väärtuskonflikt abielu ja perekonna tähenduse küsimuses on toonud reljeefselt esile tõsiasja, et Eesti riiki ei pea eesti rahvas, kelle püsimiseks see riik loodud on, vaid seda opereeritakse rahvusvaheliste struktuuride ja võimukeskuste huvides ja dirigeerimisel, tõdeb Objektiivi kolumnist Veiko Vihuri.
Meedia on tänaseks päevaks edendanud väsimatult Washingtonis hiljuti aset leidnud sündmuste ahela ümber narratiivi, millel on tegelikkuses vähe puutumust reaalselt aset leidnud sündmustega.
Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti poolt ette söödetud võimalust ära kasutanud Keskerakonna reetmisega algab uus etapp Eesti poliitilises ajaloos, toonitavad Varro Vooglaid, Markus Järvi ja Veiko Vihuri oma kommentaaris viimaste päevade sündmustele.
Valitsuse kukkumine ja ümbermängimine vahetult enne abielureferendumi eelnõu otsustavat hääletust annab tunnistust sellest, et revolutsioonilisele eliidile on mehe ja naise abielule rajaneva perekonna institutsiooni lammutamine vitaalse tähtsusega strateegiline eesmärk, mille läbisurumisel ei tehta allahindlusi ning mille juurutamisel ei kasutata pooltoone, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
