Kõik, mis rändeleppega seoses on sündinud, räägib rohkem meie poliitilisest süsteemist, kui rändeleppest endast, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Objektiivi raadiosaates.
Sõjaajaloolane ja publitsist Jüri Kotšinev räägib oma uuest raamatust "Eesti militaaraadel", milles esitletakse peamiselt baltisaksa tuntumaid aadlisoost sõjaväelasi, kelle eeskuju ja professionaalsus jätsid püsiva jälje Vene impeeriumi ja kohati ka maailma ajalukku.
Kui mõnda projekti, eelnõud või lepingut tuleb hakata kaitsma ohtra kantseliidiga, pidurdamatu sõnamulinaga, tühjade loosungite ja ideoloogiliste märksõnade robotliku korrutamisega, võite olla kindlad, et midagi on mäda, kommenteerib Markus Järvi ÜRO rändelepinguga kaasnenud "kommunikatsiooni".
Eesti ja Euroopa on teelahkmel ning käes on murranguaeg.
Kui kord juba ÜRO rändeleppe aruteluks demokraatlikes institutsioonides läks, oleks tänaseks tekkinud olukorras aus teha samm riigikogust edasi ning panna rändelepe rahvahääletusele, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Üks Saksamaa juhtivaid neuroteadlasi dr Manfred Spitzer hoiatab inimesi digitaalse dementsuse eest, mille kutsub esile arvutite, Interneti ja nutiseadmete liigne kasutamine eriti varajases nooruses.
Reaalne võimalus, et Eesti ei jälgiks ÜRO rändeleppe toetamise küsimuses kuulekalt välismaistest võimukeskustest dikteeritud suunda ning üritaks selle asemel kaitsta oma rahvuslikke huve, on ajanud meie kodumaised globalistid paanikasse.
Meil räägitakse aina, et Päts reetis rahva ja laskis venelased ilma vastupanuta sisse, sõjaväebaase ehitama.
Kuku Raadio laupäevases Keskpäevatunnis arutlesid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Madis Kimmel ühiskonnas kirgi kütva ning valitsuskriisi esile kutsunud ÜRO migratsioonileppe üle ning juhtisid tähelepanu nii selles sisalduvatele probleemidele kui ka leppe kaitsjate silmakirjalikkusele.
Euroopa polariseerub, Eesti koos temaga.
