Kui meedia hülgab teatud kriitilise tähtsusega juhtumite puhul n-ö poliitilise ja ideoloogilise õigeusklikkuse nimel elementaarsed moraalsed ja professionaalsed standardid, siis on võimatu eeldada, et ka kõiges muus meile vastavalt vajadusele ei valetata, nendib Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
Saates "Fookuses" käsitlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi taaskord Süüria konflikti viimaseid arenguid.
Samal ajal kui USA president Donald Trumpil ja tema liitlastel jagub väidetava Douma keemiarünnaku järgselt tugevalt hukkamõistvaid sõnu Süüria ja Venemaa partnerluse kohta, vaatavad nad aga oma kaubanduspartneri Saudi Araabia poolt sooritatud sõjakoledustele mugavalt läbi sõrmede, leiab Objektiivi toimetaja Martin Vaher.
USA telekanali One America News Networki (OANN) reporter ei leidnud Süürias Douma linnas juhtunut uurimas käies ühtegi jälge sellest, nagu oleks seal mingi keemiarelvarünnak toimunud.
President Trump hakkab kahetsema päeva, mil ta lasi neokonidel võtta üle oma välispoliitika, kirjutab Süüriale raketirünnaku korraldamise valguses USA Esindajatekoja endine kauaaegne liige vabariiklane Ron Paul.
Euroopas oleks nagu kapitalism ja turumajandus, aga nüüd äkki on kümned või koguni sajad tuhanded teise nahavärvi ja religiooniga inimesed, kelle jaoks kehtib täielik kommunism, nendib kolumnist Malle Pärn.
Aastate pärast saavad võib-olla meie lapsed ja lapselapsed teada, miks rünnati 2018.
Markus Järvi vaatleb nädalakommentaaris veelkord Postimehe alusetuid väiteid, mille kohaselt olevat Süüria valitsusväed visanud helikopterilt alla keemiarelva balloone.
Asjatundjad on rääkinud, et praegu NATO riikide ning Venemaa vahel valitsevat poliitilist madalseisu võib vabalt võrrelda 1961.
Kui teemaks on Eesti orienteerumine angloameerika teljele ja USA globalistliku süvariigi ehk sõjaerakonna huvide kaitse, paistab peavoolu toimetustest vastu rividrillile ja religioossele fanatismile sarnast distsiplineeritust, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
